Arupärimine elektritootmise stabiilsuse ja hinna kohta (nr 670)

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Andrei Korobeiniku, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Aleksandr Tšaplõgini 2. detsembril eelmisel aastal esitatud arupärimine elektritootmise stabiilsuse ja hinna kohta. Ja Riigikogu kõnetoolis on juba koha sisse võtnud arupärijate esindaja, hea kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Elekter on õhus ja energeetikaga jätkame. See arupärimine on ajendatud sellest, et [avalikustati] Eesti Energia kohta tehtud eriaudit, mis paljastas nii mõndagi. Me räägime eelkõige puudustest ja me räägime sellest, et needsamad põlevkivijaamad, millesse tegelikult vähe investeeritakse seoses kõikide nende otsustega, et me põlevkivisektorit ei arenda, on ka keskkonda saastavad. Tuletan meelde kõiki neid sündmusi, mis olid: Keskkonnaameti juht ähvardas lausa 400 000-eurose trahvi ja menetluse alustamisega ja nii edasi, koheselt meetmete tarvituselevõtuga. Eesti Energia loomulikult omalt poolt otsustas, et ta võtab need tootmisüksused elektribörsilt välja. Ja nüüd, tulles tagasi [väite juurde], et poliitikud energeetikas või elektri tootmises väga palju ei otsusta või ei mõjuta, [tuleb öelda], et tegelikult järgmisel päeval olid juba teised otsused tehtud. Ja nii nagu siin üks eelkõneleja mainis, lepiti lihtsalt kokku selles, et lihtsalt vähendatakse nende päevade arvu, kui need tootmisüksused on elektriturul. Nii et loomulikult poliitikud otsustavad väga palju ja on lihtsalt kahju, et need otsused, mis puudutavad üleüldist energeetikavaldkonda, on olnud puudulikud. Kui me räägime elektri konkurentsivõimelisest hinnast, siis loomulikult see on probleem. Ja me oleme siin seda arutanud oma kolm-neli aastat, kus elekter on meil kõrge hinnaga olnud, ja vaatamata kõikidele nendele aruteludele hind ei ole soodsamaks läinud. Tõsi, võrreldes energiakriisi ajaga on hind küll alla läinud, aga see ei ole kindlasti sellel tasemel, mis tagaks meil majanduse tõusu ja ka inimestele ja ettevõtetele konkurentsivõimelise hinnaga elektri. Ja minu arust see jutt, mis on [kõlanud] ka erinevate valitsuse liikmete suust, et meie majandus on allakäigul seetõttu, et elektri hind on kallis, nagu enam ei päde. Sellepärast et meie kõrval on naabrid Läti ja Leedu, kelle majandus vaatamata sellele, et nende elekter on sama kallis kui meil, [liigub] hoopis teises suunas: nool [läheb] üles, mitte alla. Ja sellest lähtuvalt ma jätkangi. Täna ma küll võib-olla olen nii palju energiast ja energiapoliitikast rääkinud, aga need küsimused, mis siin arupärimises on välja toodud, kindlasti haakuvad eelnenud küsimuste ja vastustega. Me tahaksime kindlasti teada peaministri arvamust selle väite kohta, mille tõi välja Enefit Poweri juht Lauri Karp, kes ütles, nii nagu ma juba eelmise arupärimise ajal juhtisin tähelepanu, et praegu soovitakse turule tuua uued gaasijaamad, mis toodaks elektrit, eks ole, gaasi abil. Peaminister väitis, et need võimsused tulevad meil turule 2028. aastal, samas 2040. aastal peab meil vähemalt fossiilse gaasi põletamine lõppema. Ja Lauri Karp ütles selle kohta ühes intervjuus, et kui see moment tekib 2040. aastal, siis on olemas Aafrika, kuhu on võimalik need gaasijaamad maha müüa. See näitab tegelikult kogu rohepoliitika kahepalgelisust. Ehk siis meie reeglid on ühed, siin on meil kuppel, mis on CO2-vaba väidetavalt, aga Aafrikas las nad kütavad edasi. Seal on teine õhk. Sellele tahaksin kindlasti korrektset ja mõistlikku vastust. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Head vaatajad-kuulajad! Nagu ikka, küsimused ja siis vastused. Kõigepealt, esimene küsimus: "Millised konkreetsed sammud võtab valitsus juhitavate elektritootmisvõimsuste tagamiseks ajaks, mil Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust?" Vastus. Balti riikide elektrisüsteem desükroniseeritakse 2025. aasta veebruaris Vene ja Valgevene ühendsüsteemist ning ühendatakse Mandri-Euroopa sagedusalaga. Vaatamata sellele, et Estlink 2 sai kahjustada, on varustuskindlus tagatud. Eestis ja kogu Baltikumi regioonis on piisavalt tootmisvõimsusi ja välisühendusi. Selleks, et maandada riske ja tagada piisavas mahus elektritootmisvõimsusi, on Vabariigi Valitsuse otsusega toodud Balti Elektrijaama 11. plokk kuni 2025. aasta märtsini reservi. Lisaks on kõrgendatud tähelepanu all kriitiline energiataristu. Selle all peetakse silmas täiendavate turvameetmete kasutuselevõttu, seda nii maismaal kui ka merel. Seoses tootmisvõimsustega on oluline esile tuua, et sellel perioodil ei toimu remonte ega hooldusi juhitavates tootmisvõimsustes ehk põlevkivielektrijaamades. Teine küsimus: "Kas valitsus suudab tagada, et uued juhitavad võimsused valmivad enne, kui praegused jaamad oma eluea lõpetavad?" Vastus: jah. Varustuskindluse tagamiseks hoitakse valmisolekus minimaalset vajalikku mahtu 1000 megavatti. Enne ei suleta olemasolevaid jaamu, kui uued võimsused on reaalselt olemas. Olemasolevate võimsuste vajalikus mahus säilitamiseks on valitsus heaks kiitnud kaks meedet: saartalitlusvõimekus ja strateegiline reserv. Saartalitlus on töörežiim, mille korral näiteks Eesti elektrisüsteem eraldub ülejäänud elektrivõrgust ja jätkab töötamist autonoomselt ehk saarerežiimis. See võib juhtuda näiteks olukorras, kus Venemaa ette teatamata lülitab Balti riigid energiasüsteemist välja. Saartalitluse võime eesmärk on, et Eesti elektrisüsteem saab iseseisvalt hakkama. Tegemist on energiajulgeolekut suurendava meetmega. Strateegiline reserv on varuks hoitav energiavõimekus, mida saab kasutada elektrisüsteemi kriitilise puudujäägi korral. Selle eesmärk on tagada elektrivarustuse stabiilsus ja vältida must out'e ehk süsteemi täielikku elektrikatkestust. Esiteks, saartalitluse võimekuse meetme eelnõu on Riigikogus, tagatakse saartalitluse võime ehk valmisolek iseseisvalt hakkama saada, kui puuduvad ühendused Lätiga. Meetme abil hangitakse 950–1000 megavatti, mis on sõltuvalt Eleringi arvutustest juhitava võimsuse valmisolek, et tagada elektrisüsteemi stabiilsus. Ja teiseks, strateegiline reserv, mille puhul on riigiabiloa taotlemine töös. Meede võimaldab hankida piisavas mahus tootmisvõimsusi, mida hoitakse turuvälises reservis. Maht sõltub sellest ulatusest, mis jääb puudu 1000 megavatist. Lisaks toimub uute võimsuste saamiseks Eleringi sagedusreservide hange 500 megavati mahus, mille tulemused selguvad suvel. Need võimsused saavad valmis tõenäoliselt 2029. aastal. Perioodiks 2035–2040 on ette näha, et Eestis on vaja uut juhitavat võimsust, ja selle jaoks on plaanis töötada välja uut tüüpi reservvõimsuse mehhanism. Vastava disaini ja kontseptsiooni väljatöötamiseks alustab Elering põhjalikumaid uuringuid juba sel aastal. Kolmas küsimus: "Kas peate normaalseks, et plaanitavad gaasijaamad, mille eluiga kehtiva plaani järgi väga lühike, võidakse pärast 2040. aastat müüa kolmandatesse riikidesse nt Aafrikasse, nagu seda on väitnud Enefit Poweri juht Lauri Karp? Kas see ei näita tegelikult meie rohepoliitika kahepalgelisust?" Vastus. Eleringi prognoosid näitavad, et rajatavad gaasijaamad on vajalikud ka peale 2040. aastat, sest sagedusreservide vajadused taastuvenergia lisandumisel kasvavad. Hinnatakse, et 2035. aastal on juhitava võimsuse vajadus 1200 megavatti, millest 600 megavatti peab vastama sagedusreservi nõuetele. Gaasijaamu on võimalik uuendada ja minna üle CO2-neutraalsele kütusele. Sellest lähtuvalt on meie hinnangul väga ebatõenäoline, et neid jaamu nii lühikese kasutuse järel demonteerima hakatakse. Neljas küsimus: "Milline alternatiivne lahendus oleks realistlikum ja kestlikum juhitavate võimsuste puudumise probleemi lahendamiseks?" Vastus. Juhitava võimsuse vajaminev maht kasvab aja jooksul, kuna elektri tarbimine suureneb. Kui 2025. aastal on vajaminev maht 1000 megavatti, siis 2035. aastal on vaja juba enam kui 1200 megavatti juhitavaid võimsusi. Realistlik lahendus selle mahu täitmisel on gaasijaam, aga ka tuumajaam. Lisaks vähendab juhitavate võimsuste vajadust salvestus ja tarbimise juhtimine. Peale 2035. aastat on töös ka Auvere elektrijaam, kaugküttevõrku soojust tootvad koostootmisjaamad, sagedusreservide pikaajalisest hankest tulnud tootmisvõimsused ja Kiisa avariielektrijaam. Viies küsimus: "Milliseid samme astub valitsus, et alandada elektrihinda ja muuta see naaberriikide tasemega võrreldavaks?" Vastus. Selleks, et elektrienergia hind oleks soodsam, on vaja nii soodsat siseriiklikku tootmist kui ka välisühendusi. Seetõttu on Eesti võtnud eesmärgiks 2030. aastal toota aasta lõikes sama palju taastuvelektrit, kui siseriiklikult tarbitakse. Ka Lätil ja Leedul on sama eesmärk. Tõstes oma hinnapiirkonna võimet odavalt elektrienergiat toota, vähendame oma sõltuvust välisühendustest ja impordist. Eestis pole veel piisavas mahus taastuvatel [energiaallikatel tuginevaid] elektritootmisvõimsusi. 2023. aastal tootsid need 9%, 2030. aasta eesmärgiks, nagu öeldud, on 100%. Meie ajaloolise kodumaise elektritootmis[allika] põlevkivi elektrijaamade toodangu hind on üle 150 euro megavatt-tunni kohta. Seetõttu peame puuduoleva või odavama hinnaga elektri sageli importima naaberriikidest. Oluline on ka markeerida, et Põhjamaade elektrihinnad on Euroopa madalaimad, kuna Soomes, Rootsis ja Norras on palju soodsalt aastakümneid tagasi rajatud jaamu, kus toodetakse [taastuvenergiat], sealhulgas hüdroenergiat. Asudes Euroopa odavaima hinnaga piirkonna kõrval, soovime muidugi maksimaalselt sellest hinnast osa saada, mistõttu on ühendused Soomega meile elektrienergia hinna vaatest olulised. Eesti ja Soome põhivõrguettevõtjad planeerivad täiendavat riike ühendava merekaabli rajamist aastaks 2035. Eesti ja Läti põhivõrguettevõtjad planeerivad Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamist aastaks 2033. Mõlemal juhul on tegemist Euroopa ühishuviprojektiga, millele on võimalik taotleda osalist rahastust Euroopa ühendamise rahastust. Projektide tulemusel muutuvad elektri hinnad regioonis ühtlasemaks. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Kuidagi need asjad lähevad nagu tagurpidi. Meil on elektrienergia defitsiit praegu regioonis ja me räägime sellest, et meile tulevad investeeringud, et hakata kordades, mitu korda rohkem tootma ja tarbima elektrienergiat. Ja seda olukorras, kus, nagu te ise möönate, meil on teiste regiooni riikidega võrreldes konkurentsivõimetu hind. Samal ajal, kui me ehitame selle ideoloogilise visiooni alusel, mis energiamajanduse arengukavas on, praegu oma elektriportfelli üles juhuelektrile, me peame ehitama kõrvale paralleelse juhitava elektrienergia tootmise süsteemi, millele hakata sisuliselt, de facto doteeringut maksma, kui ta ei tooda elektrienergiat. Kuidagi see asi hakkab minema vägagi segaseks või ebaloogiliseks. Mu küsimus on teile pigem strateegilisem, nii-öelda võrdleva loogika seisukohalt. Kas arenenud riikides eksisteerib mehaaniline korrelatsioon taastuvenergiaportfelli osakaalu ja elektrienergia hinna vahel? Ja mispidine see korrelatsioon on?

Aitäh! Täitsa huvitav küsimus. Ma olen kindel, et seda statistikat saab täiendavalt välja otsida. Üldjuhul on taastuvenergia tootmised, uuemad ja puhtamad tootmised, vajalikud majandusele ekspordiks. Eesti majandus on ekspordist sõltuv. Ja ühiku hinnana on see [energia] ka kindlasti odavam. Nii et ilmselt taastuvenergia hinna korrelatsioon hinna soodsusega kindlasti on olemas. Aga veel kord, me kindlasti saame täiendavat statistikat [uurida]. Teie küsimusepüstitus aga muidugi reedab, et te ei ole teemast kuigi palju aru saanud. [Te ei] mõista seda, et taastuvenergia muudab elektri keskmise ühikuhinna Eesti majandusele soodsamaks, kui seda suudaks teie ettekujutuses [toimiv] põlevkivienergeetika üksi, kattes nagu kõik meie vajadused [ka siis], kui me töötame saarena. Teie energeetikakontsept on rajada erinevaid põlevkivijaamu juurde, mille eest Isamaa on seisnud, ja müts maha, järjekindlalt. Ja mitte ainult Auvere 2, vaid kaks Auveret, oleme siiski täpsed, on Isamaa plaan. Selle kohta on näiteks Eleringi juht Kalle Kilk öelnud, et ühiku kohta seegi on umbes viis korda kallim kui gaasijaama rajamine. See on ka kallim kui taastuvenergia rajamine. (Saalist öeldakse midagi.) Nii et ma kardan, et teie, Isamaa plaan, mida te pakute, on inimestele kaugelt üle jõu käiv, rääkimata sellest, et loodusele saastav ja tervisele kahjulik.

Rain Epler, palun!

Oi jaa! Aitäh ja tervist! Härra peaminister! Mina hakkasin mõtlema, et kas te panete kaarte või vaatate kohvipaksu pealt või teeb seda Elering ja selle põhjal räägib. Teil käis sihukene huvitav lause läbi seoses selle desünkroniseerimise projektiga, et sellel ajal remonte ei toimu. Ma saan aru, et hooldused on ette planeeritav asi, aga remontidega on nii, et eks võimsusi tuleb remontida siis, kui midagi katki läheb. Ja me oleme nende kaablite puhul näinud, et peetakse rahulikult jõuluõhtut ja siis äkki tuleb teade, et kaabel läks katki. Ja nii võib ju juhtuda ka juhitavate võimsustega, ühendustega ja kõige muuga. Seda niimoodi kindlas kõneviisis väita, et ühtegi remonti siis ei toimu, on päris, ma ütleksin, bravuurikas. Mis teie soovitus Eesti inimestele on igaks juhuks selleks 8. veebruariks valmistumisel? Tegelikult Eleringi juht on öelnud, et kui mõni kriitiline komponent puudu on, siis ikkagi võivad tuled vilkuma hakata. Mis te Eesti inimestele soovitate, valmistudes desünkroniseerimiseks?

Aitäh! Loomulikult selles vastuses arupärijatele ma viitasin plaanilistele remontidele ja hooldustele. Seda esiteks. Teiseks, energeetikute hinnangul tehakse desünkroniseerimine parimal juhul sellisel viisil, et tarbija seda ehk ei märkagi. Alati, muu hulgas energeetikasüsteemis ka ilma desünkroniseerimata, on risk, et esineb häireid erinevate jaamade ja võrkude töös. Ja sellisel juhul tuleb need häired võimalikult kiiresti kõrvaldada ja võrkude toimepidevus tagada. See on eriti talvel kindlasti hädavajalik. Nagu Eesti energeetika eest vastutavad inimesed, süsteemioperaatorid, on kirjeldanud, on olemas reservid, valmisolek. Samasugune valmisolek ja reservid on olemas üle kogu Baltimaade, ka meid vastu võtvas pooles, kui me Mandri-Euroopa võrguga liitume. Ja kuna Venemaa ei ole ratsionaalne partner üheski asjas, siis ollakse valmis ka selleks, et kui on vajadus, siis tuleb see desünkroniseerimine läbi viia erakorraliselt. Kogu see protsess ei ole energeetikavaldkonnale üllatus. Ja miks see desünkroniseerimine on vaja korraldada? Sellepärast, et tagada suurem energiajulgeolek ja ühendatus suurema võrguga mis tahes etappideks, kus Venemaa ratsionaalselt ei käitu. Nii et jah, ma soovitan usaldada Eesti energeetikuid. Ma loodan, et nende varuplaanid ja varuplaanide varuplaanid on kenasti paigas.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Viimasel ajal riigiettevõtetega seotud probleemid on muu hulgas välja toonud asjaolu, et tihtipeale omaniku ootused kas siis pole korraga täidetavad, ei vasta tegelikkusele või siis ei lähtu Eesti elanike huvidest. Üks näide on muidugi ka Eesti Energia. Eesti Energia juhatus osales ka ühel erikomisjoni istungil, kus nad väitsid, et omaniku ootused, mis on neile pandud, on korraga väga raskesti täidetavad. Ühelt poolt dividenditulu teenimine, siis varustuskindluse tagamine 1000 megavati ulatuses, muidugi ka kõik keskkonnanõuded ja samal ajal ka uued investeeringud. Riik seejuures mingit lisadotatsiooni nendeks lisainvesteeringuteks pole andnud. Aga üks oluline küsimus, mida pole kordagi omaniku ootustes mainitud, on see, et võimalusel Eesti Energia peaks tagama Eesti elanikele mõistliku hinnaga elektri. Ja ma tean, et Eesti Energia on soovinud …

Aitäh!

… ümber vaadata omaniku ootused. Kas seda on tehtud ja miks pole seda [eesmärki] kordagi omaniku ootustes kirja pandud?

Aitäh! Eesti Energia on turuosaline ja kui ettevõttel on soove või soovitusi üldkoosolekule [esitada], siis ta saab läbi nõukogu ministeeriumi ehk üldkoosoleku esindajaga suhelda. Rahandusministeerium on Eesti Energia üldkoosolek. Riigis suheldakse väga paljude osapooltega ja Eesti Energia kindlasti on ettevõte, mis suudab oma kommunikatsiooni korraldada väga kenasti. Kui neil on mingeid soovitusi või mõtteid, siis nad neid kindlasti jagavad. Seda esiteks. Teiseks, ettevõtte ülesanne ei ole mitte küsida riigi käest dotatsiooni erinevate tegevuste jaoks, vaid energiat müües siiski teenida tulu, aga hoida seda loomulikult nende raamide sees, et loodust ei saastataks. Tuleb mahtuda kõikidesse nendesse raamidesse, mida erinevad nõuded Eestis ja omanikupoolsed suunised nõuavad. Muu hulgas tuleb ka hoida jaamu valmisolekus, mida hiljuti ka meelde tuletati, kui Eesti Energias tekkis emotsionaalne moment ja soov turult lahkuda. Nii et ma olen kindel, et Eesti Energia tänane juhtkond saab sellega suurepäraselt hakkama ja suudab ka enda eest ise rääkida.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Mis puudutab Keskerakonda, siis meie suhtume roheenergiasse positiivselt nii kaua, kuni seda on mõistlik [toota] nende kohustuste raames, mis on tõesti mõistlikud ja mis tagavadki soodsama hinna. Aga lihtsalt vaadates erinevaid dokumente, mis just nimelt Kliimaministeeriumist on välja tulnud, [tundub, et] need potentsiaalsed tulevikus väljaehitatavad võimsused ja tarbimine on üle mõistuse suureks prognoositud. See igal juhul teeb roheenergia kallimaks, sellepärast et me peame investeerima võrkudesse väga palju raha. Aga kui seda teha mõistlikult, säilitada nii põlevkivi [kasutamine] kui ka lisatootmisvõimsustega toota roheenergiat seal, kus seda tõesti on mõistlik võrku rakendada, [saades seda teha] väikeste kuludega, siis me oleme selle poolt. Mis puudutab selle arupärimise ühte küsimust, punkt 4 juhitavate võimsuste kohta, siis te juhtisite tähelepanu, et spetsialistid hakkavad sellega juba sel aastal tegelema. Aga mis on teie kui ka endise kliimaministri arvamus: millised juhitavad võimsused oleks Eestis kõige mõistlikumad?

Aitäh! Kõigepealt selle küsimuse põhiosa juurde, et kui palju puhast energiat on vaja. No "mõistlik" on võib-olla selline suhteliselt kummist mõiste. Mina ütleks, et puhast energiat on nii palju vaja, et ta toob keskmise hinna inimestele alla. Ega asi iseenesest ei ole ju tuulikus või päikesepaneelis, asi on puhtas energias, mille baasilt sa saad oma tooteid müüa välisturgudele, kui sa oled ettevõtja, kes ekspordib – Eesti majandus on ekspordipõhine –, või kui sa oled inimene, kes kodus energiat tarbib. Keskmine hind peaks olema soodsam. Ma ei näe siin erinevust eri maailmavaadete vahel. Väga keeruline ongi seda hinnata. Ma olen aru saanud, et Keskerakond on tulevikus ka konservatiivne erakond, ja konservatiivid peaksid siin kuidagi ühisosa leidma, olema selle soodsama energia vastu. Ma arvan siiski, et ka konservatiivid panevad majale päikesepaneeli ja kasutavad seda energiat soodsamalt ära. Seda esiteks. Teiseks, juhitavad võimsused peavad olema mahult piisavad. See on kõige olulisem energeetikasüsteemis. See tähendab seda, et energiasüsteem peab olema tasakaalus, igal ajahetkel võimeline tagama energia stabiilsuse ja tarbimismahud ka tipuhetkedel, ka kõige keerulisematel hetkedel. Ja üldjuhul, nagu ma alguses kirjeldasin, energiasüsteemi planeeritakse nii, et ka siis, kui üks komponent või mitu komponenti on väljas, on see siis ühendus või mingisugune suurem tootmisvõimsus, on varustus ikka tagatud. Nii et sealt edasi ei ole tegemist emotsioonidega. Ehkki paljudele tundub, et energiat tekib kätega vehkides, nii seda kindlasti ei teki. Ma ei heida seda teile ette, teie ei vehi kätega. Energia siiski tekib [vastavalt sellele], kuidas on planeeritud süsteem ja kuidas tootmine on tasakaalustatud. Nii et osa põlevkivijaamadest on reservis, need on praegu hooldatud ja valmis seda reservi tagama. Tulevikus on gaasi-vesinikujaamad, nagu mainitud, tõenäoliselt erinevad ühendused ja miks mitte ka tuumaenergia tulevikus.

Suur tänu! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Siiamaani me oleme veel ikkagi põlevkivi peal. Aga millised teie kui peaministri isiklikud eelised on? Te praegu nimetasite just palju allikaid, millega saab elektrit toota: see on siis tuumaelektrijaam, vesinik, gaas ja nii edasi. Räägitakse ka ühisest Balti riikide jaamast kuskil Leedusse. Milline praegu teie eelistus oleks, et tagada Eesti julgeolek?

Minu isiklik eelistus ei ole ju maitseküsimus, vaid pigem sellest sõltuv, mis on Eesti inimestele, Eesti majandusele, Eesti energiasüsteemile optimaalne. See tähendab seda, et meil on vaja võimalikult palju kvaliteetseid ühendusi, et saada soodsamat energiat – juba toodud näites kas või Soome tuumaenergiat, kui see on soodsam kui siin regioonis olev energia. Meie majandus peab olema konkurentsivõimeline. Seda esiteks. Teiseks, meil peavad olema reservid nendeks päevadeks, kui taastuvenergia[süsteemid] ei tooda piisavalt, et tagada vaja minev energia hulk. Kolmandaks peab meil olema – ja see järjekord ei ole tingimata tähtsuse järjekord – ka piisaval hulgal ja kasvaval hulgal taastuvenergiat, et saada keskmist hinda alla. See tegelikult tähendab seda ju, et teil, mul, kõigil teistel kodudes ja ettevõtjatel keskmine hind tuleb alla ja ettevõtjad on võimelised oma tooteid eksportima. Energeetika ei ole klaveritool, mis püsib ühel jalal. [Ei saa nii, et] me [valime] välja ühe – noh, ma arvan, et see on teilegi selge – konkreetse energialiigi ja ütleme, et see on absoluut. Ei ole, energia on tasakaalus nagu ka Riigikogu toolid, mis on mitmel jalal. Ta püsib vaid sellisena ja sellisena tuleb Eesti energiasüsteemi ka tasakaalus hoida.

Suur tänu, härra peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Rain Epler, palun! Nii raske on tulla? Me alles istungjärgu alguses.

Aitäh, härra istungi juhataja! No me siin eelmises päevakorrapunktis pidasime peaministriga lühikese mõttevahetuse teemal, et me oleme palju debatte pidanud, ja ta väitis, et ta on püüdnud mulle nii mõndagi selgitada. Ja see vastab tõele: eks ta on püüdnud mulle nii mõndagi selgitada ja mina olen talle püüdnud üht-teist selgitada. Tema argumendid muidugi on sellistel kanajalgadel, et sealt ei ole suurt midagi võtta olnud, mida selgeks saada, küll aga vastupidine on mõjunud positiivselt. Peaministri erakonnakaaslane Kalev Kallemets siin aasta alguses hõiskas, et valitsus arutas energeetikaküsimusi, ja muu hulgas ta tunnustas ka peaministrit selle eest, et leiti, et kallis elektri hind tõepoolest on ka üks faktor, mis indikeerib kriisi, ja sellisel juhul võib-olla tõesti peaks ka avariielektrijaamu kasutama. See tuli maru tuttav mulle ette ja ma vaatasin, 2022 olin ma täpselt sellest kirjutanud Postimehes. Kõik võivad järele lugeda, ja mul on hea meel, et peaminister on hakanud järele lugema seda, mis ma varasemalt kirjutanud olen. Ja nüüd, kui me tuleme tänase päeva juurde, siis arengut on veelgi. Ma enne ütlesin peaministrile, julgustasin teda oma seisukohti julgemalt ja kiiremini revideerima, arvestades muutunud olukorda maailmas. Ja näete: peaminister tuli pulti ja ütles, et 2040 ei olegi vaja gaasijaamu demonteerida, sest neid saab edasi kasutada. See on ilmselge märk sellest, et juba ta revideeriski: Euroopa Liit ju ütleb, et 2040 peab gaasi kasutamine lõppema, Michal tuleb pulti ja on selles osas skeptiline, saab aru, et rohepööre hakkab ümber pöörduma Euroopa Liidus. Viimase asjana tahaksin ikkagi rääkida sellest põlevkivi vaenamisest, mida nii praegune kui ka eelmine peaminister on tugevasti teinud pika aja jooksul. Siin käis lihtsalt läbi selline fraas, peaminister ütles, et Eesti Energias tekkis emotsionaalne moment, kui nad võtsid jaamad turult ära selle peale, kui Keskkonnaamet oli teinud avalduse, et nad hakkavad kriminaalasju algatama. Mina ütleksin, et emotsionaalne moment tekkis ikkagi Keskkonnaametis, mis pikalt allus ka tänasele peaministrile, kui ta oli kliimaminister ja kõvasti rohepööret surus. Nii et kui Keskkonnaamet oli oma avalduse teinud, siis minu arust Eesti Energias tekkis igati selline ratsionaalne moment. Kui kõrge riigiamet ähvardab inimesi hakata vangi panema energia tootmise eest, siis loomulikult ei ole mõistlik ettevõtte juhtidel kriminaalasjadega riskida. Nii et selles osas ühe näitena on peaministril veel ruumi. Ehk [võiks] üle lugeda ka tänast stenogrammi, et mis ma siin ütlesin, ja sellest õppida, mis ma räägin. Aitäh!

Suur tänu! Enesekindlus on poliitikas oluline. Urmas Reinsalu, palun!

Palun lisaaega.

Kaheksa minutit.

Ei, ettekanne ei ole pikk ja igav, härra peaminister. (Juhataja naerab, keegi ütleb saalist midagi.) Küsimus on selles, et võtame praegu teie visiooni puhul, mida te [tutvustate] meile energeetika vaatest, mida see valitsus on võimeline ettekujutuslikult ühiskonnale pakkuma. On kaks sammu, millega [valitsus] tegeles 2024. aastal teie juhtimisel, kui te olite kliimaminister, ja praegu jätkate seda peaministrina. See on teie pärand kliimaministri ametist. Need on energiamajanduse arengukava [aastani] 2035 ja kliimaseadus. Energiamajanduse arengukava kohta on andnud vägagi tervikliku käsitluse kaubandus-tööstuskoda ettevõtjate esindusorganisatsioonina. Ja ta toob välja põhimõttelise lahknevuse, et te opereerite niisuguse ideoloogilise eesmärgiga, olete seadnud arengukavas üldeesmärgiks, et kliimapoliitika eesmärgid on kooskõlas energiamajandusega. Punkt. Kaubandus-tööstuskoda väga õieti juhib [sellele tähelepanu.] Ja vot siin me lähemegi vastuollu. Meie vaated on põhimõtteliselt erineva lähtekohaga. Teie vaatenurga järgi, nagu kaubandus-tööstuskoda ütleb, te ei opereeri [nii], et üldeesmärk sisaldab endas ka Eesti majanduse konkurentsivõimet ehk seda, et meie hinnad on regioonis [konkureerimiseks] taskukohased. Ja kui te olete pannud vale üldeesmärgi ja opereerite sellega, et valitsuse eesmärk on tagada 2035. aastaks juhuelektri maht kogu Eesti tarbimise ulatuses, siis ka praktilised lahendusteed hakkavad liiva [jooksma]. Ja tõepoolest, kui vaadata kaubandus-tööstuskoja hinnangut sellele, mis puudutab energiamajanduse arengukava, siis [näeme, et] Kliimaministeeriumi arvutused, teie valitsuse arvutused, mis puudutavad elektri lõpphinna prognoosi, lühidalt kokku võttes ei ole arusaadavad. Need lõppnumbrid, mis te indikaatoritena olete sinna esitanud – ma küsisin teilt kunagi, mõned kuud tagasi, kust te olete need numbrid võtnud. Teie vastus mulle oli, ma mäletan, et nende arvutus on kõik avalikkusele kättesaadav. Küsisin need välja ja nõnda edasi, aga minu käsutusse ei ole jõudnud rohkemat kui kaks slaidi, millega opereerib kogu Eesti ühiskond. Ja tuleb tunnistada: ekspertiis, majanduseksperdid, majanduse huviorganisatsioonid ütlevad, et nendel arvestustel puudub minimaalne pädevus. Teiseks puudub igasugune selgus, mis puudutab tuuleparkide toetusi. Te olete teinud ühe põhimõttelise, jälle teatud ideoloogiast ja ärilisest loogikast kantud valiku, et ühte tootmistüüpi tuleks eelistada teistele. Ehk siis tehnoloogianeutraalsust te ei ole energiamajanduse arengukavas ega ka kliimaseaduses lähtekohaks võtnud. Ja see on vägagi häiriv probleem. Kui vaadata selles kontekstis nii kliimaseadust kui ka energiamajanduse arengukava, siis [näeme, et head] investeerimiskeskkonda, kui te räägite ka energiamahukatest investoritest, Eesti tööstuse potentsiaali realiseerimisest, mitte kokkutõmbumisest, me paraku ühiskonnana nendest dokumentidest nende koosmõjus ei leia. Eesti ettevõtjad ei leia ja ei leia ka välisinvestorid. See on põhimõtteline probleem, kui me räägime elektrienergiasse investeerimisest tehnoloogianeutraalselt ja räägime sellest, et tööstusinvesteeringuid on tarvilik tagada mingisugusegi prognoositava stabiilsuse keskkonnas. Veelgi enam, teie enda isiklikul initsiatiivil, ma tuletan meelde – te ironiseerisite minu arvates põhjendamatult Auvere kahest jaamast rääkides –, kuude kaupa blokeeriti selle investeeringu regulatiivset elluviimist. Pean silmas seda keskkonnakompleksluba. Ja võeti vastu täielikku ebakindlust tekitav tähtajalisuse põhimõte, mida teie valitsus teie initsiatiivil – te olite ju enne kliimaminister – surus läbi ja mis on nüüd jõudnud ka seadusse ja mille kohta õiguskantsler ütles, et see initsiatiiv on põhiseadusvastane. Vaadake, me kõneleme pikaajalistest valikutest. Ja siis te tõite siin esile, otsekui oponentide käsitlus on selline, et me soovime kõrgemat elektrienergia hinda. Vastupidi, meie huvi on, et elektrienergia [soodne] hinnatase oleks just nimelt keskne ülesandepüstitus koos varustuskindlusega meie energiaruumis. Need peavad olema kaks esmast ja keskset – julgeolekuliselt, majanduse konkurentsivõime loogikas, aga ka inimeste toimetuleku loogikas – ülesandepüstitust. Loomulikult ei tohi seejuures keskkonnahoiu eesmärgid olla radikaalselt rikutud. Aga kui te asetate ülesande, peaeesmärgi püstituse valesse lähtekohta, nagu ma tsiteerisin kaubandus-tööstuskoja kriitikast, siis, nagu ma ka ütlesin, tulevad sellele paraku õblukese kvaliteediga järelmid. Ja nii polegi imestada, et te peate mõeldavaks seda, et nende kliimaseaduse eesmärkide realiseerimiseks, mis teie visioonina [kirja on pandud], näete te ette ainuüksi seda, et elektrienergia tootmise investeeringute [toel tuleb] mitmekordistada juhuelektri tootmise mahtu. Suurusjärguna [pakutakse] investeeringuteks 10 miljardit eurot. Need on teie enda valitsuse õblukesed, nii-öelda piisava kvaliteediga põhistamata karakteristikud selle eesmärgi saavutamiseks. Nii et üks asi on, et ma näen seda sisu probleemi, mis puudutab valitsuse vaadet energeetikale. Siin me peame tekitama õige lähtenurga. See lähtenurk praegu logiseb. Teine, millele ma osutasin ka varasema sõnavõtu ajal: me peame praeguses kriitilises olukorras, mis energeetika valdkonnas on, langetama otsuseid, mille keskmes on meie rahvuslikud, energiajulgeoleku ja majanduse konkurentsivõime huvid. Ja siin tuleb avameelselt ka meie partneritega Euroopas, sealhulgas ka Euroopa Komisjoni tasemel, kõneleda CO2 hinnast, mis praegu ei vasta meie huvidele. Meie juhitava energeetika puhul, põlevkivienergeetika puhul selle rakendamine ei vasta meie huvidele. Isegi, ma tuletan meelde, Kaja Kallase valitsuse ajal sai vastu võetud seisukoht, et meil ei peaks olema spekulatiivne CO2 emissiooni kaubanduse hind, vaid kindlaks määratud maksemäär, mis tagaks mingisugusegi stabiilsuse keskkonnas. See on üks näide. Aga praeguses olukorras me vajame ideoloogiavaba, praktilistest juhtimisvalikutest tõukuvat otsustamiskeskkonda.

Aitäh, Urmas!

Selleks meil on olemas piisavalt ekspertiisi Eestis, ma kinnitan teile.

Suur tänu! Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Müüt, et taastuvenergia tagab odava elektri hinna, on ammu ümber lükatud. Kui tuult pole, ei tooda tuulikud elektrit. Külmadel miinuskraadidel vajavad tuulikud süsteemide kaitseks elektrisoojendust, mis muudab nad energia tarbijateks, ja see süvendab energiadefitsiiti kriitilistel hetkedel veelgi. Tuulikute rajamiseks on vaja märkimisväärseid ressursse, näiteks tsementi, terast, mille tootmine on väga suure süsinikujalajäljega. Lisaks toodetakse tuulikute labasid naftakeemia abil. Seega ei saa väita, et fossiilkütuseta saaks taastuvenergiasüsteeme rajada või hooldada. Eelmise aasta detsembris tõusid elektri hinnad Saksamaal ja kogu Euroopas rekordi tasemele, seda isegi ilma suure külmalaineta. Kui praegused poliitikad jätkuvad, seisab Euroopa silmitsi uute energiakriisidega. Energiat eksportivad riigid on vihjanud, et võivad vajadusel kraanid kinni keerata, nagu nägime pandeemia ajal. Seetõttu peame olema valmis uuteks hinnašokkideks ja ebastabiilseks turuks, eriti külmal talveperioodil. Praegu panustab valitsuse energiapoliitika suures osas juhuenergia tootmisesse, seejuures levitades müüti, nagu oleks see odav. Selleks et juhuenergia jõuaks meieni siis, kui meil vaja on, on tarvis midagi muud kui ainult neid tootmisvõimsusi, on tarvis midagi rohkemat kui ainult ühte generaatorit. Tegelikkuses on vajalikud ka salvestusvõimalused, sageduse hoidmine, reguleerimismehhanismid ja [palju muud], et elektrit saaks tarbida ka siis, kui looduslikke tingimusi pole. Kõike seda tuleb elektri hinnastamisel arvesse võtta. Hea minister! Kas te arvate, et meie energiasüsteem peaks olema jätkusuutlik? Kas elektri hind peaks olema stabiilsem? Kui jah, siis kuidas vähendada suuri hinnakõikumisi? Kas me vajame reguleeritavaid tootmisvõimsusi? Kui jõuate järeldusele, et vajame, siis tuleb teil mõelda ka sellele, kuidas tagada aus konkurents ning toetada tehnoloogiaid, mis suudavad elektrit pakkuda igal ajal, mitte ainult soodsates tingimustes. Ainult nii saab luua tasakaalus ja jätkusuutliku energiasüsteemi, mis tagab stabiilse varustuskindluse ja õiglasemad hinnad. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Ka teile suur tänu, auväärt peaminister! Ka teie enesekindlus teeb teile au. Edukat uut aastat teile!