Arupärimine hooldekodudes toimuva kohta (nr 571)

Saame minna tänase viimase arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Martin Helme, Rain Epleri, Jaak Valge, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Leo Kunnase, Henn Põlluaasa, Ants Froschi, Rene Koka ja Varro Vooglaiu 12. septembril 2023 esitatud arupärimine hooldekodudes toimuva kohta. Arupärimine nr 571. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleeg Kert Kingo.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kohal olevad kolleegid! Hea minister! Tõesti, 8,5 kuud, umbes nii palju aega tagasi sai see arupärimine esitatud. See oli aastal 2023 ja sellel aastal tulid avalikuks mitmed erinevates hooldekodudes aset leidnud hoolealuste ebainimlikud ja vägivaldsed kohtlemised või hoolealustega toimunud õnnetused. Ainuüksi 2023. aastal jõudis avalikkuseni uskumatuid juhtumeid Värska Südamekodus toimunu kohta, Lille Kodus, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses, Viimsi Pihlakodus ja näiteks Viiratsi hooldekodus. See, mis igapäevaselt hoolekandeasutuste uste taga tegelikult toimub, jääb kahjuks enamuse eest varjatuks. Ka sel aastal oleme juba kuulnud, kuigi 2024. aasta on vaevalt poole [peale jõudnud], üht-teist hooldekodudes toimuva kohta. Ja millegipärast on jäänud domineerima ühe ja sama hooldekoduketi hooldekodud. Kõige sellega seoses, arvestades probleemi tõsidust ja suurt muret meie eakate inimeste heaolu pärast, soovime ministrilt teada saada näiteks selliseid asju. Mida on ette võetud hoolekandekeskustes võimutseva hoolimatuse ja vägivaldsuse likvideerimiseks või siis, kes ja kuidas on vastutanud eelnimetatud hoolekandeasutustes, nagu Värska Südamekodu, Lille Kodu, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, Viimsi Pihlakodu ja Viiratsi hooldekodu, juhtunu või toimepandu eest. Samamoodi näiteks, millistes hoolekandeasutustes on [minister] ise kohapeal olukorraga tutvumas käinud, mis ajal ja mis hinnangu ta on andnud. Fakt on see, et praegusel ajal hoolekandeasutuste ehk hooldekodude hinnad ainult tõusevad, aga kvaliteet läheb järjest viletsamaks. Ja nüüd reformitakse hirmsasti neid hooldekoduvõrgustikke, aga mida endiselt ei paista juurde tulevat, on kvaliteet. Ainult teenuste hinda tuleb juurde. Seda kindlustunnet, et hoolealused saavad seal tõesti usaldusväärset hooldust, hoolitsust, et nende tervise eest hoolitsetakse, paraku need hirmkallid ja ära reformitud hooldekodud omastele ei paku. Seetõttu nimetatakse paljusid hooldekodusid, hoolekandeasutusi näiteks tapamajadeks, piinamajadeks ja surnukuurideks. See kindlasti ei ole hea signaal. Loodame, et me saame ministrilt vastused selle kohta ja saame teada, mis selles suhtes ette on võetud. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd ongi ministri kord vastata. Palun, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo!

Aitäh, hea istungi juhataja! Riigikogu liikmed! "Kuidas olete tugevdanud hoolekandeasutuste järelevalve võimekust? Millistes tegevustes see seisneb?" Kõigepealt on oluline see, et järelevalve ei tee olnut olematuks. Ja kui kliendid või nende lähedased on kannatanud, siis see on igal juhul lubamatu. Esimene samm selleks, et seda järelevalvet teostada, on tegelikult eelkontroll. Eelkontrolli tulemusena saavad hoolekandeasutused üldhooldusteenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusametilt tegevusloa. See tähendab seda, et peavad olema nõuetele vastava ettevalmistusega töötajad ja piisav arv töötajaid inimeste arvu kohta, pluss siis kõik muud nõuded, mis on kehtestatud ka ruumidele ja tegevustele. Sotsiaalkindlustusamet teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet. Riiklikku järelevalvet tehakse sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud nõuete [täitmise] üle, ja neid nõudeid kohaliku omavalitsuse korraldatavale teenusele ei ole liiga palju. Nende hulgas, nii nagu juba öeldud, on töötajate arv ja ettevalmistusnõuded töötajatele. Haldusjärelevalvet tehakse omavalitsuse üksikotsuste õiguspärasuse ja sotsiaalteenuste kvaliteedi üle. Need saavad olla näiteks otsused, mille alusel üks või teine klient on konkreetsesse üldhoolekandeasutusse paigutatud. Hooldereformi rahastusest eraldati Sotsiaalkindlustusametile 300 000 eurot, et võimaldada luua kuus uut üldhooldusega tegelevat ametikohta. Nendest hetkeseisuga on täidetud 5,5: nõustamistalituses 2,5 ja järelevalvetalituses 3 töökohta. Kokku on järelevalves 13 ametikohta. Üldhooldusteenuse osutamise tegevuskohti on 200 ja teenuskohti, kui me läksime reformi, oli circa 10 000. Reformi algusest siiamaani on 482 teenuskohta juurde loodud ja me teame, et juurde loomisel on lähiajal veel 500 teenuskohta. Sotsiaalkindlustusametil on võimekus teha aastas järelevalvet 30 üldhooldekodus ja 18 kohaliku omavalitsuse üle. Tuletan meelde, et neid tegevuskohti on 200 ja 30-s neist on ühes aastas võimekus teostada korrektne järelevalve. 2023. ja 2024. aastal on järelevalve fookus olnud suunatud üldhooldusteenuse kontrollimisele ja muud täiskasvanute teenused on jäetud valimist välja. Loomulikult, kui on teavitus mingisugusest erakorralisest ja lubamatust olukorrast, minnakse ka teiste teenuseosutajate juurde, ei piirduta ainult üldhoolekandega. Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kaasabil tagatakse järelevalveametnike pädevuse säilitamine ja tõstmine ehk siis ka nende koolitamine. Samuti valmib selle aasta augustiks üldhoolduse ohuprognoos, mis võimaldab välja selekteerida problemaatilised hooldekodud. "Mida olete ette võtnud hoolekandekeskustes võimutseva hoolimatuse ja vägivaldsuse likvideerimiseks?" Igast juhtumist tehakse järeldused järelevalveks ja nõustamiseks, et inimesi ei väärkoheldaks asutustes, kus nad peaksid olema erilise kaitse all. Järelevalve rahaline tugevdamine peab väljenduma ka nendes tegevustes. On muidugi ekslik arvata, nagu küsija siin [mulje jättis], et üldhooldekodudes ainult vägivald aset leiabki. See ei vasta tõele, ma tulen hiljem selle juurde. Olen väga paljudes [hooldekodudes] ka ise käinud. 2023. aasta juulis hakkasid üldhooldusteenusele kehtima täpsemad nõuded teenuse sisule ja töötajate arvule. See kaasnes reformiga. Ja Sotsiaalkindlustusametil võimaldab kontrollida teenuse nõuetele vastavust hooldekodudes ka see määrus, et ei tekiks küsimust, millistel alustel järelevalvet läbi viiakse. Nõuete täitmise tagamiseks tehakse ettekirjutusi, nende täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha. Teenuse saajate hooletusse jätmisest või vägivallajuhtumitest teavitab Sotsiaalkindlustusamet politseid, kellega tehakse koostööd. Kahetsusväärselt selliseid olukordi on tõesti olnud. Vägivallajuhtumitega on hakatud süsteemselt tegelema. On loodud Sotsiaalkindlustusameti ja politsei töörühm, kes töötab välja lahendused, kuidas tõsta teenuseosutajate ja töötajate teadlikkust vägivallajuhtumite märkamisest, nendele reageerimisest. Infopäevad on planeeritud käesoleva aasta oktoobrisse. Oluline on mõista ka seda, et kui ühes asutuses üks töötaja paneb toime ebasobivaid tegevusi või kasutab lausa vägivalda, siis ei tähenda see automaatselt seda, et kogu selle asutuse töötajad kiidavad taolist käitumist heaks. Küll aga on oluline, et ülejäänud töötajad oskaksid märgata ja teaksid, kuhu pöörduda. Hooldekodude teadlikkust dementsusega inimeste hooldamisel toetatakse dementsuse kompetentsikeskuse nõustamise ja koolituse kaudu. On tehtud ka kompetentsikeskuse ja Sotsiaalkindlustusameti ühiseid infopäevi, et teadlikkust üldhoolekandeasutustes tõsta. Alates 2018. aastast pakutakse hooldekodudele Tervise Arengu Instituudi kaudu ka dementsuseteemalist koolitusprogrammi, vahemikus aastatel 2018–2023 osales selles 70 hooldekodu. Ütlen uuesti üle: kokku on meil circa 200 teenuse osutamise kohta. Alates 2022. aastast on lisaks ka mentorlusprogramm ja viimase aasta jooksul on seal osalenud 28 hooldekodu. Tegevused on planeeritud jätkuma ka järgmistel aastatel. "Kes ja kuidas on vastutanud eelnimetatud hoolekandeasutustes (Värska Südamekodus, Lille Kodus, Tartu Vaimse Tervise hoolekeskuses, Viimsi Pihlakodus ja Viiratsi hooldekodus) juhtunu või toime pandu eest?" Vägivalla ja hooletusse jätmise juhtumeid menetleb Politsei- ja Piirivalveamet. Tegemist on isikuvastase kuriteoga ja sel juhul ei ole võimalik piirduda pelgalt Sotsiaalkindlustusameti järelevalvega. See ei tähenda seda, et me nendes asutustes järelevalvet ei teosta, kust me omakorda õpime selleks, et parandada nii mentorlus- kui koolitusprogramme. Ja õpime ka, milliseid määruseid ja juhismaterjale on täiendada vaja. Ma väga loodan, et vägivalla ja hooletuse juhtumid tõepoolest jõuavad ka kohtusse, et süüdlasele karistus määrataks. Hooldekodud on enne politsei sekkumist töötajate töölepingud tavapäraselt üles öelnud. On olnud ka olukordi, kus konkreetne töötaja on töölt ise lahkunud. Uutele töötajatele on asutused läbi viinud erinevaid sise- ja väliskoolitusi, et vältida vägivalla või hooletusse jätmise juhtumeid. Aga nagu ma juba märkisin, on oluline ka, et töötajad, kes on täis head tahet ja hoolivust, oskaksid märgata, kui asutuses toimub midagi ebakohast. Sotsiaalkindlustusamet on teinud hooldekodudele etteheiteid selle eest, et nad ei teavita probleemsete juhtumite korral lähedasi ega teenuse rahastajaid õigeaegselt. See viivitus on tegelikult olnud takistuseks, et kiiresti reageerida. Siin on tõepoolest hästi oluline, et tänaseks pea kõik üldhooldusel olevad kliendid on paigutatud sinna mõne kohaliku omavalitsuse poolt, kes osaleb ka rahastamisel. Nagu me teame, üldhooldusteenuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Seega tema territooriumil paiknevate asutuste osas, eriti nende osas, kus on tema enda kliendid, on hoolsuskohustus ka kohalikul omavalitsusel endal kui ühel teenuse rahastajal. Paljudel juhtudel on kohalik omavalitsus ka kliendi eestkostja, seda eriti dementsete klientide puhul, ja sellisel juhul on kohaliku omavalitsuse roll ja vastutus äärmiselt suur, sest ta on selle inimese esindaja kõikides tema elu küsimustes, mille puhul kohus on tema teovõimet piiranud. Dementsuse puhul on see ulatus päris lai. Me tegeleme sellega, et inimese teovõimet piirataks minimaalselt, nii palju, kui on hädavajalik ja mitte rohkem, jättes inimesele endale maksimaalse teovõime, et ta saaks enda asjades ise otsustusi langetada. Hästi oluline roll on kindlasti lähedastel ja nende märkamistel, aga kui suhelda üldhooldusteenuse osutajatega, siis domineerib mure, et lähedased paigutavad koos kohaliku omavalitsusega inimese teenusele ja tegelikult üliharva leitakse aega, et oma lähedast vaatama tulla. Neljas küsimus: "Millistes hoolekandeasutustes olete ise kohapeal olukorraga tutvumas käinud? Mis ajal? Mis hinnangu annate?" Toon selle välja alates eelmise aasta oktoobrist, aga ma tõepoolest täisloendit siin ette lugema ei hakka, mis on kolme aasta jooksul juhtunud. Aga 6. oktoobril eelmisel aastal Imastu Hooldekodu, 13. oktoobril Elora Keila Haigla Aktsiaselts, 13. novembril Jõhvi Hooldekeskus, 12. jaanuaril Lihula Südamekodu, 19. jaanuaril Karjaküla Sotsiaalkeskus, 18. märtsil Viljandi Hoolekandekeskus, 9. aprillil Paju Pansionaadid, 12. aprillil – see on siis juba käesolev aasta – Kuressaare Hoolekanne ja järgmisel nädalal Otepää kandis olles on varutud aega, et ka sealseid asutusi külastada. Mida ma tavapäraselt nendes asutustes teen? Ma ei piirdu kunagi sellega, et ma räägin ainult töötajate või juhtkonnaga, vaid ma olen leidnud võimaluse suhelda ka klientidega. Ja seda ei ole mul kordagi takistatud ehk mul ei ole tekkinud kordagi tunnet, et töötajatel või teenuse osutajal oleks midagi, mida ta sooviks ministri silmade eest varjata. Ma arvan, et üsna hea ülevaate annab suhtlus klientidega. Ja loomulikult on siin üks riskikoht: kõige keerulisemate klientide puhul, keda [vaevab] dementsus, on suhtlemine on raskendatud ja osade lamajate klientide puhul ka päris võimatu. Aga kliendi nõusolekul külastan ma ka nende eluruume. Seda tõesti ainult kliendi nõusolekul, sest ma leian, et tegemist on inimese koduga ja sinna saab siseneda ainult inimese enda nõusolekul, pidades lugu tema privaatsusest ja [soovidest]. Mulle ei ole jäänud kindlasti seda muljet, nii nagu küsija esitles, et Eesti üldhooldekodud on vägivaldsed ja osutavad eeskätt halva kvaliteediga teenust. Otse vastupidi: see, mida ma olen kogenud, on positiivne. Ja ma näen ka statistikast, et pigemini on meil olukord, kus mitusada uut töötajat on üldhooldussektorisse suundunud ja suudetakse tuge, hooldust ja järelevalvet inimestele senisest rohkem pakkuda. Peaaegu kaks kolmandikku hooldekodudest vastab juba täna nendele kriteeriumidele, mis jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. [Pean silmas] sätestatud töötajate ja klientide suhtarvu, mis on oluliselt karmim, kui see on olnud senimaani. "Kuidas toimub hoolekandeasutuste poolt pakutava teenuse nõuetele vastavuse kontroll? Mis ajal ja kus on seda tehtud?" Ülevaade on kahe viimase aasta näitel. 2023. aastal tegi Sotsiaalkindlustusamet järelevalvet 28 üldhooldekodus. 2024. aasta esimesel poolaastal tehakse järelevalvet 20 üldhooldekodus, lisaks 15 järelkontrolli erinevaid sotsiaalteenuseid osutavates asutustes. 2023. aasta hooldereformi rakendamise järgsel järelevalvel tuvastati peamiselt rikkumised hooldusplaani täitmisel. Hooldusplaan on plaan, mis tehakse konkreetsele kliendile. Selles on kirjas tema päeva- ja nädalaplaan, samuti kõik need tegevused ja hooldusvajadused, mis sellel konkreetsel kliendil on. Töötajatega seotud nõuded … (Kõneaja peatse lõpu signaal.) Mul on pool minutit? Tegevusloa kanded teenuse sisu nõuete täitmisel … Ma isegi ei tea, mida teha, mul on siin vastust veel pikalt. Aga äkki te saate neid teisi küsimusi siis küsida. Me vaatame ka hoolduspersonali töölevõtmist ja sealt lahkumist, töötajate registrit, et kas seal on kanded ka korrektsed. Vahel jätavad hooldekodud töötajatele karistuse puudumise kontrolli tegemata. Ka seda me kontrollime ja teeme ettekirjutusi, et oleks kõik need asjad korrektselt tehtud, mis kaitsevad klienti. Teenust on hakatud osutama ka tegevusluba omamata ja sellisel juhul me sekkume ja teeme ettekirjutuse, et tegevusluba koheselt omandataks. Ilma tegevusloata tõesti seda teenust osutada ei saa. Järelevalvet tehakse meeskonnana, kaks kuni viis inimest korraga, et oleks erapooletu lähenemine tagatud. Alustatakse asutuse paikvaatlusega, vesteldakse töötajatega ja siis ka klientidega.

Aitäh, lugupeetud minister! Tõesti, 15 minutit on täis, nii et läheme küsimuste juurde. Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! Nüüd ma näen, et ei ole tõepoolest kahtlustki, et selle päevakorrapunkti osas on pädevus olemas ja hooldekodud tõepoolest ongi teie vastutusala. Nüüdseks on muidugi selgeks saanud, et hooldekodudes ei ole ainult vägivallajuhtumid, tuleb välja, et on ka vargused. Mai alguses meedias kirjutati, et "Kuuuurija" saatejuht Katrin Lust sai kõne, kus teatati, et Tallinnas asuva Pirita Südamekodu endised töötajad on paljaks varastanud ühe eaka proua ja temalt pihta pannud ühtekokku 85 000 eurot. Te rääkisite siin järelevalvest problemaatiliste hooldekodude üle. Me teame, et Südamekodude kett kuulub valdavalt reformierakondlastele: Rain Rosimannus, Martin Kukk ja teised. Teie olete Reformierakonna liige ja me näeme, et te olete ikka väga sussi lohistanud kogu selle järelevalve osas. Nüüd ma küsingi: mida te kavatsete ette võtta seoses Pirita Südamekodu juhtumiga? Kas ja [kui, siis] millal te sinna kohale lähete ja mida te kavatsete ette võtta, et välja selgitada, kes on süüdi?

Aitäh küsimuse eest! Sellised eestkostja rollis vargused ei ole esmakordsed. Ma olen enne poliitikasse tulekut 26 aastat Sotsiaalministeeriumis töötanud [ja tean], et see, kui eestkostja kuritarvitab eestkostetava vara, kahjuks ei ole esmakordne. Aga see on puhas politsei kaasus. Niisuguse probleemiga tegeleb politsei, eriti kui tegemist on selliste summadega. Kas need on sellised, seda ma ei kinnitada ega ümber lükata ei oska. Nüüd, mis puudutab ühte konkreetset Südamekodu, siis mul endal puudub Südamekodu omanike ja ka juhtidega side. Minu side nendega on täpselt sama suur või väike, kui ta on iga teise teenuseosutajaga. See, et me kuulume ühte erakonda, ei tee meid mitte kuidagi omavahel seotud inimesteks. Ja mitte ühegi – mitte ühegi! – üldhooldekodu järelevalve protsessi minister ei sekku ja ei tohigi sekkuda, sest see ei tohi olla poliitiline järelevalve. Järelevalve protseduurikat ma teile enne kirjeldasin. Selleks, et järelevalve oleks erapooletu, on seal meeskonnas kaks kuni viis selleks eriettevalmistuse saanud inimest, kes tunnevad metoodikat ja kes ühetaolise metoodika alusel kõikides asutustes järelevalvet ka teostavad.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No küllap me leiame kusagilt mõne foto, kus te Rosimannuste ja Kukkedega koos olete, ma olen selles täiesti veendunud. Aga mu küsimus on, et kuna arupärimine anti sisse kaheksa ja pool kuud tagasi ja seal kirjeldati neid igasuguseid väärnähtusi ja kuritarvitusi, siis mis see seis praegu on. Te ütlete, et politsei tegeleb, aga kas need inimesed töötavad endiselt edasi, võib-olla terroriseerivad juba järgmisi kliente, varastavad järgmisi kliente paljaks? Kas midagi on muutunud või on ikka täpselt nii, nagu on, et ID-kaartidega tehakse e-hääletust, nii nagu see reformierakondlastest omanikel kombeks on olnud? Kas inimesed, kes on vahele jäänud, töötavad endiselt edasi? Politsei menetleb ja menetleb ja menetleb ja jääbki menetlema. Kuidas sellega on? Mis on vahepeal muutunud ja kas nende kaasuste puhul on jõutud teatud lahenditeni?

Suur aitäh! Nii nagu ma juba ütlesin, konkreetsetesse kaasustesse ma ei sekku ei Sotsiaalkindlustusameti järelevalve seisukohast ega kindlasti mitte ka politsei või prokuratuuri tegevuse seisukohast. See oleks tõepoolest lubamatu. Aga nagu ma enne ütlesin, tegemist on olukordadega, kui on selgunud kas hooletusse jätmine ja väärkohtlemine. Ja nüüd lisandus siia ka see varguse kaasus. Need inimesed kõrvaldatakse seniks, kuni on selgus majas, töölt. Osal juhtudel on need inimesed töölt ise lahkunud. Nüüd, politsei ja prokuratuuri, hiljem ka kohtu tegevuse osas ei saa mina tähtaegu ette kirjutada. Nad tegelevad oma menetlustoimingutega vastavalt enda ajaraamidele ja vajadustele. Mis puudutab Sotsiaalkindlustusametit, siis üks korralik järelevalvemenetlus kestab kuid, selleks et ta oleks põhjalik. See eeldab lisaks juba nimetatud paikvaatlusele, vestlusele töötajatega, vestlusele klientidega ka ettekirjutuste tegemist ja teatava ajaraami jätmist, et need ettekirjutused saaksid [täidetud]. Ja kui seda ei ole tehtud, siis tehakse järelvaatlus ja siis juba rakendatakse ka sunniraha.

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldusavaldusele …Vabandust! Hea arupärimisele vastaja! Kiirustasin vist ette. Te ütlesite, et teie ei saa sekkuda. No kuidas te ei saa, kui ikkagi hoolekandeasutus või hooldusasutus ei paku nõuetele vastavaid teenuseid! Ja juhuslikult kõik need grotesksed ja jubedad juhtumid on juhtunud juhtide all, kes on reformierakondlased ja kes juhivad neid asutusi, mis kuuluvad reformierakondlastele. Nagu te enne ütlesite, need on üksikud juhtumid, mis me välja oleme toonud. Aga need on vaid need, mis on avalikuks saanud, me ei tea, kui palju neid tegelikult toimub. Probleem on selles, et need juhid, kes on intervjuusid andnud, kui need asjad on avalikuks tulnud, ütlevad lihtsalt: "Juhtus!" Ja töötavad rahulikult edasi. Ettekirjutused siin ei aita. Värska Südamekodus tegi õiguskantsler ettekirjutuse ja öeldi, et kõik on korras. Tuleb välja, et ei olnud ju korras, kõik jätkub. Miks te ei tegele sellega? Teenust ju ei suudeta pakkuda nii, et see oleks ohutu. (Juhataja helistab kella.) Miks te ei tegele sellega?

Kert Kingo, palun!

Ma kordan, et riiklik järelevalve, samamoodi haldusjärelevalve ei saa olla poliitiliselt kallutatud ega ministri taktikepi järgi käiv. Ma selgitasin siin täna juba ühele küsimusele vastates, milline on see protseduurika, kuidas järelevalvet läbi viiakse, milline on see järelm, milline on see kestvus. Kui on tuvastatud puudused teenuse osutamisel, siis need ettekirjutused tuleb tähtajaks, mis on ette antud, likvideerida. Ja kui neid ei ole likvideeritud, siis kukub järgmine tähtaeg ja on võimalik sunniraha rakendada ja lõpuks on võimalik ka tegevusluba ära võtta. Minule teadaolevalt seni Sotsiaalkindlustusamet ühtegi tegevusluba lõplikult ära võtnud ei ole. Ja ma väga palun, et ei ole mõtet seostada mind ühe teenuseosutajaga. Esiteks on [ebameeldivaid] lugusid juhtunud väga mitmetes ja erinevate omanikega üldhoolekandeasutustes. Ja teiseks, tõepoolest te kindlasti võite leida mind mõnel pildil koos Keit Pentus-Rosimannusega, aga see ei tähenda seda, et ma kuidagigi sekkuks tema abikaasa äriettevõtte tegemistesse.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Järelevalve muidugi ei tohi olla poliitiliselt kuidagi kallutatud, aga meie probleem praegu selles ongi, et järelevalve seda on. Õigemini selle puudumine näitab poliitilist kallutatust. Te räägite siin sellest, et teie ei tegele vägivallajuhtudega, nendega tegeleb politsei. Ega me ei tahagi, et te tegeleks sellega. Me tahame, et te tegeleksite järelevalvega oma valdkonnas. Enne oli teil väga lõbus lause: teie järelevalve seisneb selles, et te õpite ja te teete töötubasid ja kompetentsikeskuseid ja mingeid muid maksumaksja raha laristamise ettevõtmisi. Aga kas mingi päris järelevalve ka ikkagi toimib? Öelge, kui palju on neid inimesi, kes on töölt kõrvaldatud järelevalve käigus! Enne ütlesite, et kui vaja, siis kõrvaldame töölt. Kas on keegi kõrvaldatud? Kui paljud on kõrvaldatud? Kes need olid, mis ametis nad olid? Ma ei taha nimesid teada. Kas on mõni asutus kinni pandud, luba ära võetud? Kas kelleltki on raha ära võetud, raha tagasi nõutud? Pooled neist toimetavad mingite eurorahade peal, mille üle käib järelevalve. Rääkige meile sellest, milline päris järelevalve olemas on.

Aitäh! Kui ma tulen uuesti selle juurde, et palju järelevalvet tehakse ja mis seal toimub, siis kordan: 2023. aastal tegi Sotsiaalkindlustusamet järelevalvet 28 üldhooldekodus ja käesoleva aasta esimesel poolaastal 20 üldhooldekodus. Sellele on lisaks veel 15 järelkontrolli käesoleval aastal. Kui me räägime konkreetsetest juhtumitest, siis võin tuua Lille Kodu näite, mis on riigi omanduses olev asutus. Lille Kodus kohe, kui sai teatavaks, millised on olnud kahetsusväärsed sündmused, need inimesed kõrvaldati töölt. Nendest inimestest pole mitte keegi sellesse valdkonda hiljem tööle tagasi tulnud. Seda ma ei oska öelda, kui kaugel politsei ja kohus oma karistustega on, sest ma tõepoolest ei jälgi seda. Minu jaoks on oluline, et teenus, mida osutatakse, oleks turvaline ja kvaliteetne. Kui need inimesed ei tööta, siis on minu jaoks probleem lahendatud. Lille Kodusse puutuvalt saan ma veel öelda seda, et kõnealust teenust nad seal enam üldse ei osuta. Sama on olnud ka teiste hooldekodudega. Ma enne ütlesin, et kui on kaebusi, siis need inimesed kõrvaldatakse töölt.

Varro Vooglaid, palun!

Täna oleme palju sellist üldist juttu kuulnud, aga ma mõtlesin, et ma küsin teie käest konkreetse juhtumi kohta. Eelmise aasta alguses, 2023. aasta veebruaris oli "Kuuuurija" saates lugu selle kohta, kuidas Värska Südamekodus oli tõsiselt väärkoheldud ühte Aavo-nimelist meesterahvast, kellest oli seal järele jäänud ainult luu ja nahk ja kes leiti omaenda uriini sees seal voodis lebamast. Talle ei olnud korralikult süüagi antud. Ühesõnaga on väljaspool kahtlust, et tegemist oli tõsise väärkohtlemisega. Kas selle juhtumiga seonduvalt on viidud läbi järelevalvemenetlus? Kas keegi on pidanud selle eest vastutama? Kas hooldekodult on tegevusluba ära võetud? Saate te meile anda ülevaate, milliste tulemusteni on see järelevalvemenetlus viinud, kui see üldse on läbi viidud?

Jah, see viidi läbi. Tõenäoliselt mõned inimesed kõrvaldati töölt jäädavalt. Ja ma tõesti ei tea üksikjuhtumeid, ma olen seda korduvalt öelnud: ma ei tegele kümnete ja kümnete asutuste üksikjuhtumitega. Nendega tegelevad inimesed Sotsiaalkindlustusametis ja ma ei sekku sellesse protsessi. Aga nagu ma ütlesin, tõenäoliselt need inimesed, kes on süüdi, on töölt eemaldatud. Teiseks, mida ma tahan ka öelda kõnealuse juhtumi kohta, mida ma ei tahaks siin puldis ega üldse avalikult arutada, sest minu meelest ei ole korrektne inimeste lugusid rääkida. Need lood enamasti ei ole nii ühemõttelised, nagu teie siin ka esitate. Loomulikult, selle inimese seisund oli väga halb ja seda ei oleks tohtinud juhtuda, aga asjaolusid, kui kõike lähemalt vaadata, oli seal mitmeid ja erinevaid.

Rain Epler, palun!

Hea istungi juhataja! Proua minister! Te ühe asja ühes hiljutises vastuses ütlesite väga tabavalt. Te ütlesite, et tegemist on olukordadega. Eks elus ongi kogu aeg tegemist olukordadega. Selle tabava vastuse sisuline väärtus muidugi on olematu. Ega keegi ei nõua ju teie sekkumist uurimistesse. Aga poliitilist juhtimist ikkagi oleks vaja ja kui on juba, noh, aastatagune juhtum, siis teil võiks olla konkreetsed vastused. Te saate ju küsida ka uurimisorganitelt, mis seisus me selle või teisega oleme. Kas teil on hirm seda teha? Kas te ei tee seda sellepärast, et teatavasti teie erakonnakaaslane kolleeg Laanet sai ministriportfellist lahti, kui ta julges tunda huvi selle vastu, kus me selle Lehtme uurimisega oleme. Kohe võeti sahtlist kompra välja ja oligi minister hopsti tagasi Riigikogus. Kas te ei julge küsida uurimisorganitelt? See ei ole ju uurimisse sekkumine, kui minister oma valdkonna uurimiste vastu huvi tunneb.

Aitäh! Ei, mul ei ole hirmu ja mul ei ole ka mingisugust muret, et mõni luukere võiks kapist välja tulla. See ei ole küsimus. Ma olen üritanud teile siin vastates selgeks teha, et poliitilise tasandi vastutus ja selle valdkonna juhi vastutus on luua protsess, mis tulevikus ennetaks neid juhtumeid, mitte käia neid jälgi mööda uurimas, mis on kuskil juhtunud ja kas ikka kõik osapooled said karistatud, piisavalt rangelt karistatud ja piisavalt kiiresti karistatud. See ei ole ju eesmärk, head inimesed. Eesmärk on see, et neis 200 asutuses – nii palju meil on üldhooldekodusid – ei juhtuks neid olukordi uuesti. Ministri ülesanne on tagada, et see järelevalve, mida Sotsiaalkindlustusamet teeb, see nõustamine, mida Sotsiaalkindlustusamet teeb, need koolitused, need mentorlused, mida me inimestele pakume, tagaksid selle, et tulevikus niisuguseid juhtumeid ei ole. Meie õpime nendest halbadest lugudest selleks, et ennetada tulevikueksimusi.

Austatud minister, ma tänan teid teie ettekande ja vastuste eest küsimustele. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Vaat lugu on nüüd niisugune, et me kuulsime siin vastuste näol hulgaliselt ühte ja sama korrutamist: me viime läbi koolitusi, me teostame järelevalvet. Need, kes seal kuritarvitusi tegid, olid ju kõik järelikult koolitatud inimesed. Koolitasitegi siis varastama ja peksma ja toidust ilma jätma ja muid kuritarvitusi tegema või? Arusaamatu, mida te koolitasite, keda te koolitasite, kui sellised asjad toimuvad. "Meie ülesanne on, et need rohkem ei korduks." Aga korduvad ju! Kaheksa ja pool kuud tagasi, kui arupärimine esitati, olid ühed juhtumid. Kui me esitaksime praegu uue arupärimise, siis oleksid teised juhtumid. See on epideemiline, mis seal toimub! "Meie ei suuda jälgida 200 erinevat hooldekodu." Aga mida te siis üldse suudate? Milleks on siis poliitiline vastutus, milleks on ministeeriumis ametnikud, milleks on nõunikud? Ei saa aru. Üks oluline moment muidugi on õige hämmastav. See hämmastab mind mitte ainult selles küsimuses, vaid näiteks ka rohepöörde küsimuses, nendes küsimustes, kus meid ähvardab selle roheterroriga seoses, et me peame jala hakkama käima, sest autoga sõitmine on saatanast, mürgitab planeedi ära, lastele ei ole enam midagi jätta. Aga lapsi te lahkelt lubate aborteerida kogu aeg, lausa soodustate nende aborteerimist kogu aeg. Kellele me jätame siis, kui meil lapsi ei ole? Aga no näed, ikkagi on tarvis seda roheterrorit ajada. Korterid peavad külmemad olema ja missugused igasugused toredad asjad meil üldse on, põllumajanduses näiteks tuleb kokku tõmmata. Mind on alati hämmastanud, et need inimesed, nii poliitikud kui ka ametnikud, kes seda entusiastlikult ellu viivad, kujutavad vist ette, et nad igavesti jäävad oma positsioonile. Kas ühel päeval kogu see õudus, mida nad on aidanud kokku küpsetada, neid ei puuduta või? Puudutab ikka! Ikka puudutab, loomulikult puudutab! Ei, kõik ei jõua õigele teele, mõned jäävad maha, pudisevad õigelt teelt maha. See on minu arvates hämmastav. Ja see on hämmastav ka, kui me need arupärimised täna kõik kokku võtame, mis me sotsiaalkaitseministrile esitasime. Absoluutne tundetus, absoluutne empaatia puudumine, empaatia puudumine sündimata laste suhtes, empaatia puudumine naiste suhtes, kes võivad oma ennatlike, võib-olla mitte väga hästi läbimõeldud meeleheitlike sammude tõttu sattuda olukorda, kus nad kunagi enam lapsi ei saa. Nad ei saa enam kunagi lapsi, sellepärast et ühel päeval tegid nad mingite emotsioonide või mingi ühiskondliku surve või mingite eelarvamuste tõttu vale otsuse. Ja nüüd me jõuame elukaare lõppu. Siin me näeme täpselt samasugust empaatia puudumist. Ei ole mingit empaatiat nende suhtes, kes ei ole enam võimelised endaga toime tulema. Ega keegi ei lähe hooldekodusse sellepärast, et oi kui tore, ma saan mingisse klubisse minna, mul on seal klubikaaslased, ma saan nendega, ma ei tea, tamkat, malet, doominot, piljardit, mida iganes mängida. Meil on tore, meil on tantsuõhtud, meil on ma ei tea mis väljasõidud, piknikud, grillimised-tšillimised. Ei ole ju niimoodi! Suur osa nendest inimestest vaevu-vaevu lohistab jalgu järele. Suur osa nendest inimestest on reaalsusega puudulikus, ajutises kontaktis ainult. Ja nad on usaldatud oma lähedaste poolt või ka iseenda poolt inimeste hoolde, kellelt nad eeldavad ausat ja kohusetundlikku suhtumist ja oma kohuste täitmist. Ja nüüd me näeme, et seda ausat, kohusetundlikku suhtumist ja oma kohuste ausat täitmist kuigi sageli ei ole. Minister aga teatab selle peale, et meie asi, ministeeriumi asi see ei olegi, minu kui ministri asi see ei olegi. Ja kui me küsime, aga mida nendega, kes on vahele jäänud – ja see on ainult jäämäe veepealne osa –, tehtud on, siis ta teatab meile, et see on politsei asi. Ta ei tea ja teda ei huvita ja tema ei aja näpuga järge. (Juhataja helistab kella.) See on kalk, külm, julm suhtumine, alates sündimata lastest …

Kas soovite lisaaega?

… ja lõpetades elukaart lõpetavate inimestega.

Hea ettekandja, kas soovite lisaaega?

See on häbiväärne! See on häbiväärne kogu riigile. Aitäh! Ei taha!

Aitäh! Panite peaaegu pool minutit üle aja. Nii et kui soovite järgmine kord lisaaega, siis saate, aga ärge üle 25 sekundi üle minge. Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellega on arupärimisele vastatud.