Arupärimine Eesti elamufondi renoveerimise kohta (nr 592)

Läheme järgmise arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi ja Andrei Korobeiniku 17. jaanuaril 2024 esitatud arupärimine Eesti elamufondi renoveerimise kohta, arupärimine numbriga 592. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Lauri Laatsi, kes on siia ka juba jõudnud.

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas arupärimise kliimaminister Kristen Michalile, teemaks oli Eesti elamufondi renoveerimine. Jah, kui tegelikult sellest teemast rääkida, siis rohepöörde raames soovitakse korrastada elamufondi, mis on Nõukogude ajal ehitatud. Seda elamufondi on meil päris palju, väljakutse on päris suur. Ma arvan, et see on igati õige, et need majad tuleb korda teha. Tuleb püüda seda teha, aga siin on loomulikult ka palju takistusi. Esiteks, kui me räägime tähtaegadest, mis on Euroopa võtnud ja mis Eesti on üle võtnud, siis 2050. aastaks me peaksime viima oma Nõukogude-aegse elamufondi vastavusse tänapäeva nõuetega. Seejuures on hästi oluline, et need majad hakkaks vähem energiat tarbima. Selle nimel tuleb tööd teha. Aga samas tekib küsimus, mis raha eest seda tehakse, missugused kohustused inimesed peavad võtma, kuidas pangad võiksid appi tulla. Meil on siin esitatud neli küsimust. Piirkonnad on ju erinevad. Tekib küsimus, et näiteks maakondades, kus inimesed elavad ja kus on püsti kortermajad, on selge, et kui korteriühistu teeb otsuse, et ta soovib hakata maja renoveerima, siis tihtipeale pangad ütlevad, et vabandust, aga kuna see maja on piirkonnas, kus kinnisvara väärtus on tunduvalt väiksem kui mõnes teises, näiteks linnapiirkonnas, siis lihtsalt laenu ei anta. Mis nende majadega tuleb teha? Mismoodi riik peaks neid aitama? Teine küsimus, mis on hästi oluline ja millega me oleme ka kokku puutunud. Meil on olemas piirkonnad, kus majad on pooltühjad. Need on majad, mida tegelikult on võib-olla liiga keeruline renoveerida ja ei ole ka mõistlik renoveerida. Need majad ongi väga halvas olukorras. Kas riigil on nende osas mingi plaan, kuidas inimesi aidata? Ja üleüldiselt, kui me vaatame seda korterelamute arvu, neid on 14 000, isegi enam, siis kas me tõesti suudame sellise lühikese perioodi jooksul need korda teha? Kui me neid maju korda ei tee, mis siis sellele järgneb? Kas järgnevad mingid sanktsioonid? Loomulikult on ka raha küsimus. Praegu on küll kohustused võetud, aga samas, kui Euroopas neid küsimusi arutati, siis miskipärast unustati rahanumber sinna taha kirjutada. Nüüd hakatakse vähemalt minu andmete kohaselt seda rahanumbrit arutama alles 2025. aastal. Ja loomulikult Eesti peab seisma selle eest, et me saaksime võimalikult suured summad selle tegevuse elluviimiseks. Nii et küsimused on ausad ja head ja loomulikult ma loodan, et lugupeetud minister vastab neile ja saalis tekib diskussioon. Tõesti, teema on oluline, teema puudutab hästi paljusid inimesi. Kui vaadata praegu ka europarlamendi valimiste debatte, siis minu arust mitte ühtegi debatti ei ole, kus seda teemat ei ole puudutatud. Järelikult see on väga oluline teema. Aitäh!

Suur tänu! Meil on hea meel, et minister on nõustunud nendele küsimustele vastama. Nüüd siis palun Riigikogu kõnetooli taas kord kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud juhataja, austatud arupärijad, austatud Riigikogu liikmed! Nüüd vastan arupärimisele 592, mis puudutab, nagu juba tutvustatud, Eesti elamufondi ja selle renoveerimist. Loen küsimuse ette ja vastuse, nagu tavaks on. Esimene küsimus: "Ambitsioonika plaani kohaselt on Eestis kavas renoveerida 14 000 kortermaja. Praeguse renoveerimistempo juures kulub selle eesmärgi saavutamiseks aga umbes 70 aastat. Millised on valitsuse plaanid ja strateegiad selle tempo kiirendamiseks, et tagada kiirem ja tõhusam renoveerimisprotsess?" Vastus. Eesti eesmärk on renoveerida suurem osa hoonefondist 2050. aastaks ning vähendada elamute primaarset energiatarbimist 16% võrra aastaks 2030. Oleme kavandanud tempo kiirendamist järk-järgult, et turg, ehitajad, projekteerijad, konsultandid jõuaks kohaneda ega tekiks hinnaralli ja kvaliteediprobleemid. Hetkel on renoveerimise valdkonnale spetsialiseerunud veel liiga vähe ettevõtteid. Tehaselise rekonstrueerimise pilootprojektiga õnnestus valdkonda tuua näiteks puitmajatootjad. Järgmiste sammudega soovime renoveerimisturule tuua rohkem üldehitusettevõtteid. Eeldused tempo kiirendamiseks on esiteks ühtlane rahastus, teiseks keskne hankimine ehk riigi tugi korteriühistutele töövõtjate hankimisel. Paariks aastaks on elamutoetusteks piisav rahastus tagatud. Järgmiste toetustega pakume korteriühistutele rohkem tuge hangete korraldamisel. Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia valmis aastal 2020, see on saadaval Kliimaministeeriumi veebilehel. Renoveerimiskavas, mida uuendame 2025. aasta lõpuks, on peamine, esiteks, täpne ülevaade kogu hoonete fondist, just majade energiatarbimisest ja seisukorrast. Selleks töötame 2025. aasta lõpuks välja reaalaja energiamärgise, mis viib kokku energiatarbimise kaugloetavad andmed ehitise andmetega. Teiseks, reaalaja energiamärgise andmed tuleb viia seosesse hoonete elanike toimetulekuga, täpsemalt energiaostuvõimekuse andmetega. Selle järgi saab tuvastada hooned, mille renoveerimiseks on abivajadus kõige suurem. Edaspidi on ka Euroopast tulenev rahastus suunatud eelkõige energiakuludest enim mõjutatud inimeste hoonete renoveerimiseks. Kolmandaks, kavas tuleb välja tuua moodul‑ ja tööstuslike lahenduste edendamine ehituses ja hoonete renoveerimises, milles oleme juba näidanud head rahvusvahelist eeskuju. Peagi valmivad tänu riigi toetusele 20 tehaseliselt rekonstrueeritud kortermaja. Tänu sellele pakuvad meie ettevõtted sarnaseid lahendusi ka näiteks Saksamaa turule. Ja neljandaks, kavaga tuleb esitada väga konkreetne tegevusplaan, mahud ja info rahastuse kohta erinevate hoonetüüpide rekonstrueerimise suunamiseks aastani 2050. 2028. aasta lõpuni käib 16 miljoni euro väärtuses teadus‑ ja arendustegevus. Selle hulka käivad uuringud, tehnoloogiaarendus, pilootprojektid, juhendid, digitööriistad ja palju muud programmist LIFE IP BuildEST, mille kohta on täpsemalt Kliimaministeeriumi koduleheküljel BuildEST märksõna all. Lähiaastate rahastusest ka paar sõna. Korterelamutele on kasutusel 330 miljonit eurot toetusraha. 2023. aastal oli 80 miljonit, 2024. ehk sel aastal on 160 miljonit, 2025. aastal 90 miljonit. 25 miljonit on spetsiaalselt Ida-Virumaale sealse renoveerimise hoogustamiseks ning väikeelamutele lisaks 28 miljonit. Täpsemad tingimused selle viimase kohta on KredExi lehel. Tulevased rahastusvõimalused. Euroopa Liidu poolelt, nagu juba küsitud, on tulemas kliimameetmete sotsiaalfond ja kliimaseaduse kokkulepetest sõltub CO2 kvoodi müügi tulude jagunemine. Alustame ka uue struktuurifondide perioodi läbirääkimisi. Teine küsimus: "Kuidas kavatseb valitsus pakkuda lahendusi, et toetada neid kogukondi, kellel on suurim vajadus, kuid väikseim võimekus renoveerimist rahastada?" Vastus. Esmalt on see tasakaalustamise küsimus. Ühest küljest tuleb renoveerida rahaühiku kohta võimalikult palju maju, et saavutada pikaajalisi eesmärke, teiselt poolt on teatud majade elanike toetusvajadus väga suur. Näiteks Ida-Virus rakendame puuduliku rekonstrueerimisturu käivitamiseks vastavalt koalitsioonileppele erakordselt kõrge toetusmääraga toetuse: 70%. See on lühiajaliselt oluline, aga pikaajaliselt ei ole jätkusuutlik. Siiski, ka selle määra puhul ei ole näha loodetud aktiivsust toetuse kasutamisel. Korterelamute puhul on inimeste rahaline võimekus ja kinnisvara väärtus piirkonniti kokku langenud. Seetõttu on abiks toetusmäärade erisused: Tallinn ja Tartu 30%, nende lähialad ja tugevad tõmbekeskused 40% ning kaugemad piirkonnad 50%. 2023. aasta taotlusvooru toetuse saajatest paikneb üksnes 4% Tallinnas ja Tartus. Väikeelamutel on toetusmäärade jagunemine sarnane. Selge turutõrge on väikeste kortermajade – see on kuni 18 korterit – puhul, kus pakume 10% kõrgema määraga toetust, aga kuni 50%. Piirkondlikke turutõrkeid aitab leevendada riigi rekonstrueerimiskäendus ja ‑laen, mis käib KredExi kaudu. Lähiaastateks planeeritav kliimameetmete sotsiaalfond Eesti jaoks erinevatele meetmetele kogumahuga 186 miljonit eurot peab olema suunatud energiaostuvõimetutele leibkondadele. Seega tuleb edaspidi veelgi enam omanike toimetulekut hinnata. Suve lõpus avanevas korterelamute 160 miljoni euro toetuse taotlusvoorus broneerime piirkondadele toetusraha vastavalt hoonete arvule, kinnisvara väärtusele ja inimeste toimetulekule. Oleme jätkanud 2,6 miljoni euro mahus iga-aastast lasterikaste perede kodutoetust ehitamiseks ja renoveerimiseks, mis on ette nähtud vähemalt kolmelapselistele peredele sissetulekuga iga inimese kohta kuni 450 eurot. Kolmas küsimus: "Paljud Nõukogude ajal ehitatud kortermajad vajavad mitte ainult kosmeetilist uuendust, vaid täisrenoveerimist. Samuti on maapiirkondades palju maju, mille korterid on väga odavad ja seetõttu ei kvalifitseeru pangalaenudele. Millised erilahendused on valitsusel plaanis välja töötada nende olukordade lahendamiseks?" Vastus. Turutõrkepiirkondade jaoks on riiklik rekonstrueerimislaen Euroopa Liidu struktuurifondidest ja korterelamute rekonstrueerimislaenu käendus. Täpsem info on KredExi koduleheküljel. Nõukogude-aegsete korterelamute suuremahuliseks terviklikuks renoveerimiseks edendame tehaselise renoveerimise tehnoloogiat. Oleme järgmistes taotlusvoorudes sellele broneerinud 30 miljonit eurot, paarkümmend maja on juba valmis või valmimas. Neljas küsimus: "Arvestades, et Eesti majandus on viimastel aastatel langenud ja tööpuudus suurenenud, on paljudel inimestel puudunud kindlustunne võtta pikaajalisi laene. See teeb korteriühistutele renoveerimisprojektide alustamise ja kokkulepete saavutamise keeruliseks. Kuidas kavatseb valitsus suurendada inimeste kindlustunnet ja toetada neid renoveerimisprojektides, eriti majandusli[kult] keerulistel aegadel?" Vastus. Inimesed soovivad jätkuvalt väga aktiivselt renoveerida. Aasta tagasi taotleti 80 miljonit eurot ära tööpäeva jooksul. Jätkuvalt renoveeritakse hooneid ka ilma toetuseta ehk üksnes laenurahaga. Suurem probleem, nagu varem juba mainitud, on Ida-Virumaal, kus inimestel on suur huvi hoonete korrastamiseks, kuid kogemusi [ei pruugi] olla ja seetõttu peame rohkem panustama teadlikkuse tõstmisele, mida teeme koostöös omavalitsuste ja KredExiga. Protsessid on alustajate jaoks küllalt keerulised. Sel põhjusel oleme Ida-Virusse suunanud eraldi ja eritingimustel toetusraha ning teeme seal intensiivset teavitustööd. Samuti edendame valdkondlikku teadus‑ ja arendustegevust programmis LIFE IP BuildEST, kus osaleb 17 partnerit üle Eesti. Selle eesmärk on erinevate ehitiste omanikele teha renoveerimisprotsessi juhtimine võimalikult lihtsaks: juhendid, ehitusvigade analüüs, tüüplahendused, digitaalsed tööriistad, valdkondliku pädevuse kasvatamine, renoveerimistehnoloogia arendamine. No vot! Teema on oluline. Tänan küsimast ja vastan küsimustele. Aitäh!

Suur tänu taas väga põhjalike vastuste eest! Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Mina lootsin neljanda küsimuse juures, et te vastate, et keerate tagasi tulumaksureformi ja jätate automaksu ära. Aga paraku seda me teie suust ei kuulnud. Mainisite ära, et 2023. aastal on KredExi poolt eraldised korteriühistute renoveerimiseks, 2024. aastal, 2025. aastal ka, kokku summas, kui ma nüüd õigesti mäletan, üle 300 miljoni. Sellest 2024. aastal on 160 miljonit. Praegu on juba maikuu lõpp. Milline on teie hinnang, mille taha see takerdus? Miks see raha ei tulnud sellesse sektorisse varem? Ja kui suur on tõenäosus, et kui vähemalt suve lõpus või suve alguses tõesti see raha sellesse sektorisse tuleb, siis see tõesti suudetakse ära kasutada ja investeerida Eesti majandusse? Kui suur on see potentsiaal?

Aitäh! Ma ei nimetaks rahavooru avanemist suve lõpus või sügise alguses kuidagi takerdumiseks. Ettevalmistusi mis tahes raha kasutamiseks on ju vaja teha. Kui turule on tulemas tõepoolest väga palju raha renoveerimiseks, siis selleks, et oleks tagatud selle rahakasutuse sisuline kvaliteet, et inimesed saaksid mõistliku ajaga korras maja, mille kvaliteet on teada – mitte veidi penoplasti koos krohviga seina ja leige käepigistuse –, ja tööl on ka enam-vähem arukas hind, siis on vaja metoodikad läbi vaadata. Rahastuse puhul, nagu ma enne mainisin, on valdkonnas ilmselt olulisim tagada jätkusuutlik rahastus läbi aastate. Nii on see mis tahes valdkonnas. Kui sa tahad ühiskonnas muutust esile kutsuda – ja hoonete renoveerimine, nagu te ise ka mainisite, ongi oluline teema –, siis kui me tahame need hooned korda saada, tahame sellesse panustada, turul seda tööd tellida, [tahame,] et seda tööd tekiks juurde, ka tehaselist tööd, siis ühtlane raha andmine sellele turule kindlasti aitab sellele kaasa. See on isegi olulisem kui see, millal mõni voor avaneb. Ja loomulikult, raha jagajale ehk siis praegu EISA-le, KredExile on kindlasti suur väljakutse jagada sellised summad eesmärgipäraselt ja edukalt. Ilmselt me kõik vaatasime "Pealtnägijat", kes ei vaadanud, saab seda hiljem järgi vaadata. Juba väiksemate renoveerimistoetuste puhul on üleval mingeid kahtlusi, millele vähemalt ajakirjanduslikul käsitlusel kohe vastust ei olnud. Ehk siis õiguskaitseasutused saavad oma menetluses nendele küsimustele vastused.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Sa rääkisid oma vastuses ka inimestest, kes on energiavaesuses, kes ei jaksa kõrgete energiahindade juures kütte ja valguse ja muude olme jaoks vajalike energiakulutuste eest tasuda. Aga tänane praktika on viinud selleni, et kui neid maju soojustatakse, renoveeritakse, siis kommunaalarved kasvavad. Küttearve küll väheneb, aga laenumakse koos intressiga tuleb sinna juurde ja see nii-öelda remondifondi summa teeb asja kokkuvõttes inimeste jaoks kallimaks. Soojaettevõtjad on hakanud rääkima ka nii-öelda võrgutasulaadsest tasust selle eest, et sooja kohale toimetatakse. Kütet kulub ju vähem. Ja nii edasi, ehk siis inimeste jaoks tegelikult läheb kõik kallimaks. Kas me siin ei satu sellisesse lõksu, et me püüame neid, kes toime ei tule, aidata, aga asi läheb veel kallimaks ja peab veel rohkem maksma? Selline allakäiguspiraal tekib.

Siin on kolm asja, millele ma tähelepanu juhiksin. Esiteks, [on inimesi,] kes saavad veidi kehvemini hakkama ja seda [soovitakse] tulevikus toetuste jagamisel arvestada. Need kriteeriumid tulenevad inimeste sissetulekust ja neid on võimalik hinnata. Need tuleb lihtsalt toetuste mehhanismi sisse panna. See ei puuduta renoveerimise tõhusust. Renoveerimise tõhusus, see, kas inimesed kokkuvõttes saavad kasu või kahju – siiski ma julgen öelda, et enamus näiteid on sellised, kus inimesed arvutavad kõik läbi [ja leiavad], et kodu on küll ka emotsionaalselt kallis vara, aga selle hind ju tõuseb, kui see on korras. See tähendab seda, et küttekulud, energiakulud on paremini kontrolli all, rääkimata ühiskondlikust kasust sektoris, mis võib-olla on keerulises olukorras. Tekib täiendavaid töökohti, ühiskond kasutab energiat paremini, energiavõrgud on mõistlikumalt dimensioneeritud, näiteks kõik needsamad energiatipud. Ma soovitan võib-olla veidi tõsisemate allikatega tegeleda, mitte sotsiaalmeedia uudiste õnge langeda. Üldiselt ikkagi renoveerimise eesmärk on pakkuda paremat elukvaliteeti ja renoveerimise elukaare jooksul inimestele ka rahalist säästu. Loomulikult alguses on vaja teha investeering, et kvaliteet hiljem parem oleks ja aastate vältel kasu tooks. Aga millises valdkonnas see nii ei ole? Kolmas küsimus, mis puudutas soojatootjate võrgutasu, ei puuduta kuidagi seda valdkonda.

Suur tänu! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ega mina kuidagi mööda ei saa, ma pean kogu seda asja sundrenoveerimiseks nimetama, sellepärast et see lihtsalt on niimoodi. Eesti on võtnud vastu seaduse, et me peame aastaks 2030 olema kliimaneutraalsed. Meil on kuus aastat aega ja kogu see asi peab olema selleks ajaks [tehtud], seadus peab olema sisustatud. Kõik see peab olema ellu viidud. Aga mida see inimestele, rahvale tähendab? Te võite ju öelda, et see aitab meil kõigil tulevikus oma kulutusi paremini juhtida, aga vabandust, see on sundkorras inimestele peale surutud kulutuste juhtimine, inimesed ei saa enam ise otsustada. Ühesõnaga, kas kinnitate või lükkate ümber: kas see on sundrenoveerimise kohustus või on see lihtsalt, ma ei tea, mingisugune muu eufemism?

Aitäh! Jah, ma tean, et meil on siin maailmavaateline erimeelsus. Teie jaoks oli vaktsineerimine ka sundvaktsineerimine. Veel kord, see on teie nägemus asjadest. Mina arvan, et kui ma oma kodu korda teen, ma elan paremini, seal on parem kliima, ma juhin kulusid paremini, siis ma teen seda üldiselt enda jaoks, mitte kellegi teise jaoks. Kui te tunnete, et te korrastate oma maja, kus iganes te ka ei ela, või korterit kellegi teise jaoks, ju te siis nii tunnete. Ega mina seda tunnet ei saa väärata. Mina teen oma kodu korda ikkagi eeskätt enda jaoks. Ütleme nii, kui keegi aitab mul seda teha erinevate projektide abil, teha renoveerimise ja muude võimaluste abil, siis ma kindlasti hindan seda. Üle Eesti tuleb tõesti pingutada selle nimel, et me suudaksime mõistlikku tempot hoida. Lõppkokkuvõttes on meie hoonete fond ju paljudes kohtades, nagu arupärijate esindaja mainis, amortiseerunud, ongi vaja inimestel aidata kodud korda teha, need majad korda teha. Nii või teisiti on vaja maju remontida, kodusid on vaja remontida, lõppude lõpuks on vaja linnades näiteks bussid uute vastu vahetada. See ei ole kellegi teise jaoks tegemine, küll me ikka iseenda jaoks seda teeme.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Kolleeg Laats lootis, et saalis tuleb debatt. Nii ma mõtlesin, et kuigi härra eesistujale selle küsimuse puudutamine ei meeldi, aga kuna ta tundus mõnevõrra uniseks muutuvat, siis ma tema vererõhu tõstmiseks ütlen, et siin saalis tõepoolest on vähe inimesi koalitsioonist: mitte kedagi peale istungi juhataja. Nii et see, kui nad pärast ütlevad, et nad kuulasid tähelepanelikult … Kuulamine kahtlemata on debatis oluline, aga debatis on siiski oluline [teada saada] ka inimeste arvamusi. Nii et kui keegi nüüd kuulab, siis mina küll tunnen rõõmu, kui keegi tuleb ka oma arvamust avaldama. Ministrit kiidan selle eest, et on hea, kui mõned asjad öeldakse otse ja lihtsalt välja. Ja sada protsenti nõustun, nagu te ütlesite siin viimasele küsimusele vastates, et meil on maailmavaateline eriarvamus. Tõepoolest, ja mitte ainult rohepöörde osas, vaid neid küsimusi on terve hulk. Seda võib-olla tasub vahepeal välja öelda, kuigi ma usun, et enamus inimesi saab sellest ise ka aru, et meil on maailmavaatelisi eriarvamusi väga erinevate teemade puhul. Nüüd mõned asjad tänasest küsimuse käsitlusest. See jutt, et oluline on ühtlane rahastus, keskne hankimine ja me teeme plaani kuni aastani 2050, on kuidagi loosungina võib-olla kõlav, kui seda niimoodi säravalt siin esitleda, aga seda on maailmas palju katsetatud. Kui on keskne planeerimine, keskne hankimine, keskne rahastus, siis [on] inimesi, kes keskselt seda kõike teevad, aga [muu] ilmarahvas vaatab, et huvitav, neil jälle rahastati, mul ei rahastatud, neil on elu parem, kes keskselt planeerisid, aga mul on nii, et pean kuidagi toime tulema. Kommunismi ehitamise laadseid loosungeid eriti siin Eestis ja üldse Kesk- ja Ida-Euroopas inimesed mäletavad, [mäletavad] neid aegu. Ikka pikkade sammudega tormatakse selles suunas jälle tagasi. Teine asi, mis jäi kõrva: mööda Euroopat käiakse ringi, käiakse koos, arutatakse, kust leida raha kaitsevõime parandamiseks. Ma olen ka siin erinevates vestlustes esile toonud seda, et aasta või natuke rohkem tagasi lepiti kokku, et [hangitakse] miljon mürsku Ukrainale, ja siis aasta hiljem tunnistati, et miljonit mürsku ei suudetud toota. Pudelikork saadi küll kokakoola pudeli külge. Minu arust selle majade soojustamisega on natukene sama teema: teeme keskse kliimameetmete sotsiaalfondi, paneme sinna kümneid miljoneid eurosid, ja loosung selle soojustamise juures on veel see, et Ukraina peab võitma. Samal ajal me raha paneme ikkagi sellesse, et soojustame majasid kas tehaste abil või ise või kuidas iganes me neid siis soojustame. Mina ütleksin, et pangem korraks see rohepöörane subsiidiumide toel ebakvaliteetse energeetika ehitamine pausile – las need majad [olla], küll nad kestavad siin veel mõned aastad. Proovime kaitsevõimega tegeleda. Aga kuna see rohepööre hajutab neid prioriteete, siis elame-näeme, kui palju sellest soojustamisest kasu on. Toetusmäärad. Vaat seda alati müüakse inimestele, et küll on hea kodu remontida – minister ka siin ütles –, kui keegi appi tuleb. Noh, tegelikkus … Rändame mõtte jõul korraks üle ookeani. USA kõige suurema vaesuse määraga osariik on California – meil on näide olemas –, kus ka toetatakse. Näiteks päikesepaneelide paigaldusest ja majade soojustamisest makstakse pool või kolmandik kinni. See tähendab seda, et need inimesed, kellel on piisavalt raha, saavad neid tegevusi teha ja saavad veel riigilt pool raha tagasi. Aga teate, kust riik selle pool raha võtab, et neile tagasi anda? Valdavalt võtab nendelt inimestelt, kellel ei ole piisavalt raha, et oma maja soojustada. Jälle, loosungina on ilus, et me tuleme teile appi, aga tegelikult on need keskkomitee planeerijad inimesed, kellel on palk piisavalt suur, et maja renoveerimisega hakkama saada. Nüüd viimased asjad, võib-olla natuke tehnilised. Minu arust see, et avame toetusmeetme ja [mäng käib] kiiruse peale, et see, kes enne [jaole] saab, saab raha … Ma ütleksin, et õigem ja õiglasem oleks see, et teeme alguses sõela, vaatame, millised taotlused vastavad kriteeriumidele, ja kuna meil raha niikuinii piisavalt ei ole, siis paneme need nimed loosirattasse ja võtame sealt välja. Muidu tuleb jälle välja, et mõne ametniku tuttav oli juba taotluse peaaegu lõpuni ära vormistanud ja vajutas ainult seda saatmise nuppu. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme koos sellega ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Ja aitäh ka ministrile!