Arupärimine Vabariigi Valitsuse liikmete tegevuse kohta maksude tõstmisel (nr 665)

Ja asume tänase päevakorra juurde. Meil on täna kokku viis päevakorrapunkti, kõik need on arupärimised. Neist esimene on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi 11. novembril eelmisel aastal esitatud arupärimine Vabariigi Valitsuse liikmete tegevuse kohta maksude tõstmisel. Ja palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Tõesti, 11. novembril me esitasime arupärimise peaministrile ja teemaks oli notarite tasud ja nende tõstmine. See oli jällegi üks halb üllatus, nii nagu eelmine aasta oli neid halbu üllatusi päris palju: me räägime erinevatest maksutõusudest, teenuste tasude tõusust, riigilõivude tõusust ja nii edasi ja nii edasi. Selge on see, et kõik need tõusud, olgu [tegu] maksudega või teenuste tasudega või siis sellise reguleeritud teenuse nagu notariteenuse osutamise eest tasu tõstmisega, tegelikult väga hästi majandusele ei mõju. Sellest me saame loodetavasti kõik aru, kuigi tõenäoliselt valitsus mitte nii hästi kui opositsiooni esindajad. Minu arust novembris, kui me ühes infotunnis põgusalt seda küsimust puudutasime, peaminister siitsamast puldist ütles, et nojah, kõik asjad lähevad kallimaks. Ja ta tõi näite, et hea kolleegi Epleri soeng on ka kindlasti kallimaks läinud, kui ta juuksuris käib, ja see on paratamatus. Aga vaadake, kui me notari tasu ka niimoodi tõstame, siis see igal juhul käibest võtab raha ära. Ja kui notar tõstab tasu, siis ka Epleri juuksur tõstab tasu, sellepärast et [temagi] peab notarile rohkem maksma. Niimoodi see lumepalliefektina toimibki. Aga see oli just nimelt peaminister, kes infotunnis sellisel viisil püüdis seletada, mis siis notaritasudega on. Aga minu arust, nii nagu me juhtisime tähelepanu, oli see üllatuseks ka peaministrile. Sellepärast me siinsamas arupärimises küsisimegi, kas peaminister oli üldse kursis, et justiitsminister sellise algatuse tegi ja kooskõlastusringile läks eelnõu, mille kohaselt notarite tasu tõuseb 30%. Seega notarid peaks saama aastas lisatasu 11,5 miljonit. Ja need on tehingud, mida igapäevaselt inimesed teevad, on see siis vara müük või muude [tehingute] teenused, mida notarid meie inimestele pakuvad. Ehk siis puhtalt 30% tõusu ja 11,5 miljonit lisatulu, mitte loomulikult kasumit notaritele. Nii et viis küsimust ja loomulikult sooviks kõikidele nendele headele küsimustele väga konstruktiivseid vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun nüüd Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud parlamendi liikmed! Head vaatajad ja kuulajad! Kena aasta algust kõigile! Nüüd arupärimisest. Loen küsimused ka ette, nagu tavaks on saanud, ja siis vastused. Siis on lihtsam jälgida. Kõigepealt küsimus: "Millal jõudis Teieni informatsioon justiits- ja digiministri kavatsusest notaritasusid hüppeliselt tõsta?" Vastus: notari tasu seadus esitati valitsuse eelnõude ettevalmistamise nimekirja 7. novembril 2024. Teine küsimus: "Kas Teie hinnangul võib pidada notari tasude hüppelist tõusu maksutõusuks või tõlgendab valitsus seda mingil teisel viisil?" Vastus. Notari tasu muutmise eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Koja juht Mait Palts on öelnud, et notarite tasusid ei ole pikalt tõstetud, seega teatav kasv on arusaadav. Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb notari tasusid muuta, et tagada teenuste kättesaadavus piirkonnakeskustes. Riigilõivud ja tasud ei ole maksud, nagu ma olen ka varem selgitanud. Riigilõivud on üldjuhul kulupõhised ja neid makstakse konkreetse avaliku teenuse saamise eest, näiteks dokumendi väljastuse või registrikande tegemise eest. Tasud on maksed, mis on seotud teatud konkreetsete teenuste osutamisega avaliku sektori poolt ja mida kasutaja otseselt tarbib. Kolmas küsimus: "Kas Teile on teada veel riiklike koormiste tõstmise kavatsusi Vabariigi Valitsuse liikmete poolt?" Ja neljas: "Kuidas kavatsete peaministrina käituda, kui Teie valitsuse liikmed tulevad välja veel täiendavate riiklike koormiste suurendamise kavatsusega, samas kui Teie olete andnud lubaduse, et 2027. aastani on maksurahu?" Vastus. Kolmandale ja neljandale küsimusele vastan korraga. Olen korduvalt öelnud Riigikogus ning avalikkusele ja kinnitan üle: aastani 2027 on maksurahu. Uusi makse ei ole valitsusel kavas Riigikogule esitada. Viies küsimus: "Kas plaanite ka Eesti rahva ees ka vabandada, kuna Teie valitsuse liikmed ei suuda kinni pidada maksurahu lubadusest?" Vastus. Valitsus tegi 2024. aastal otsused ja valikud ning esitas Riigikogule ka vastavad ettepanekud. Nüüd on kuni aastani 2027 maksurahu. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Austatud minister! Loomulikult ei ole lõivud ja tasud maksud, aga ega nad vähem valusad pole inimestele, kui nad tõusevad, eriti siis, kui rohkem kui 30% võrra. Ja see ongi tõsi, mis te ütlesite, et tegelikult notaritasud tõepoolest on jäänud muutmata rohkem kui 20 aasta jooksul. Aga küsimus on see, kas inimesed oleks eelistanud seda, et need tasud oleks nende 20 aasta jooksul tasapisi kallimaks läinud, või [on nad rahul], et nüüd korraga üritatakse seda kompenseerida 32,4%-lise tõusuga. Kumma nad valiksid? Ma arvan, et ikkagi selle esimese variandi. Ja küsimus ongi, kas selline 32,4%-line tõus on proportsionaalne, eriti olukorras, kus tõepoolest maksud tõusevad ja uued maksud, nagu automaks, tulevad juurde.

Aitäh, hea küsija! Ma ütleksin nii, et tõepoolest, hästi oluline on teha vahet, mis on maks [ja mis on riigilõiv]. Maks on seadusega või seaduse alusel valla‑ või linnavolikogu [määrusega] riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, nagu ütleb maksuseadus, ja nii edasi. Sellel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Riigilõiv on tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest – see tuleb riigilõivuseadusest. Ja kõigest muust me juba rääkisime. Kui te küsite selle tasu tõstmise kohta, siis alternatiiv, nagu justiitsminister on selgitanud – ja ilmselt sellest see eelnõu tulebki – on notariteenuste [kehvem] kättesaadavus piirkonnakeskustes. Kui see tasu ei tõuse, siis võib halveneda notariteenuste kättesaadavus piirkonnakeskustes. Seda debatti minu hinnangul selle eelnõu juures tuleks ka ausalt pidada. Kui me oleme nõus, et neid teenuseid on piirkonnakeskustes vähem, või – see minu meelest ei ole ka kuidagi välistatud, vastupidi, see võiks olla täitsa soovitatav suund riigis, kus inimesed on vabad ise oma asju ajama ja toimetama – me teatud tegevuste puhul teatud tingimustel notari rolli vähendame, siis me saame seda ju kaaluda. See on selle seaduseelnõu puhul see tasakaaludebatt. Ma olen peaaegu kindel, et kui notariteenuste hulk väheneks, siis esitaksite teie mulle koos kolleegidega arupärimise, kuidas Eesti riik tõmbub koomale ja vajalikud teenused ei ole kättesaadavad. Nii et eks ta ongi mõneti keeruline olukord. Ja kui te küsite minu käest, siis ideaalne maailm loomulikult oleks see, kus meil on võimalikult digitaalsed, võimalikult vähe igasuguseid kinnitusi nõudvad protsessid, mis toimivad kiiresti. Ja mida vähem selliseid barjääre on, seda parem. Seda debatti saab selle eelnõu üle pidada. Ja mina ei pea üldse halvaks valikuks seda, kui me oleme ka varem tõmmanud koomale igasuguseid kinnitusi nõudvaid tegevusi – tõmbame ka tulevikus.

Kolleeg Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Vaatame, kui palju Eestis on notareid: 87. Ja suurem osa neist on Harjumaal ja Tartus. Kui me võtame ühe tehinguliigi, mis on kinnisvara ost, müük või vahetus, siis ei saa öelda, et kõik need notarid, kes töötavad just Harjumaal või Tartumaal – seda võib [järeldada] ka, vaadates nende finantsandmeid –, elavad halvasti. Nüüd, ma saan täiesti aru, et meil on mõnes maakonnas üks notar maakonna peale. Seal võib probleeme tekkida. Just nimelt, nagu te mainisite, kui kliente on [vähe], siis kuidas notarid hakkama saavad. Aga samas, te ju ei lahenda seda nagu vajaduspõhiselt, vaid üle välja. See summa on 11,5 miljonit. Tegelikult üleüldiselt ju [tasud] kasvavad. Ja kui [tasud] kasvavad, siis käibest läheb raha jällegi ära ja see positiivselt kindlasti majandusele mõjuda ei saa. Sellest lähtuvalt küsin: kas ei oleks võimalik teha selline seaduseelnõu, kus see probleem saaks lahendatud nii, nagu te just välja ütlesite?

Aitäh, hea küsija! Ütleksin nii, et lõppkokkuvõttes seos tasu ja mingis valdkonnas toimetamiste vahel on selgelt olemas. Ma ei usu, et teie küsimuse mõte oli see, et me tõstaksime neid tasusid ainult maakondades, kus notareid vähem on, ja siis oleks neid seal rohkem. Kui aga on selline ettepanek, et maapiirkondades oleks tasu kõrgem ja linnalistes piirkondades, kus notareid on niigi rohkem, [madalam,] siis te saate selle eelnõu menetlemise käigus selle ettepaneku teha.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Lõpetan ka meie tänase esimese päevakorrapunkti menetlemise.